Ühel päeval läksin ma lasteaeda. (no praegu lahen ma juba 3 klassi koolis)Me läksime õue ja nagu tavaliselt hakkas minu parim sõber Hanna mulle rääkima hobustest ma ise tahtsin, sest ta käis ratsutamas!Ta aina rääkis ja rääkis ja LÕPUKS hüüdis kasvataja "lapsed tuppa!" Mina, aga jäin korraks istuma ja tuntsin, kuidas mull hobuse vastu armastus tekkis ma jooksin ka lõpuks tuppa!Kohe järgmisel päeval hakkasin ma emalt pinnima ratsutama minekut lõpuks oli ometi ema nõus!Me läksime ratsutama ma oleksin peaaegu kõik hobused läbi kallistanud, aga kartsin, et treener hakkab riidlema!Ma läksin trenni ja ma tuntsin ennast nagu maailma kõige õnneliku lapsena!