Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Armastus

Nagu Päik 2. (0)

09.08.2016 01:24, x174 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Eelmises osas : Uksest välja minnes ma vaatasin tagasi ning meie pilgud jälle kohtusid.....
Mõttes: "Ma jätan su meelde....Grew"


Koju jõudes läksin vannituppa ning pesin nägu külma veega, et jahutada palavust. Tuppa jõudes, võtsin arvuti lahti ning läksin facebooki, muidugi põhjusega. Läksin Pärnulaagri gruppi ning otsisin sealt Grewi nimelise kasutaja ning sain teada tema täisnime..."Grew Ocean"...
Naeratasin ning hakkasin peaaegu sõbrakutse nuppu vajutama kuid millegipärast ma seda ei julgenud teha...
Elutoast ema hõikas, et ma talle kööki jäänud prille tooksin. Ohkasin selle peale ning kõndisin raskete sammudega kööki, siis suurde tuppa.
Mõne aja pärast helistas mulle Tiina..."Tsauuu, kuule, lähme kinno äkki?"
Mõne tunni pärast saime kokku raamatukogu juures ning sealt kõndisime edasi kinomaja juurde. Tiina rääkis kuidas ta Oskariga suhtleb mingitest pannkoogitegemisest ja muust jamast ning mina rääkisin talle Grewist.
"Kuule, ega see sinu päike ei istu seal posti juures maas?"
Tõepoolest...kas see tõesti on tema???
Ehmusin ning hakkasin aeglasemalt kõndima.
Tiina naeris ja lükkas mind tagant, "kuule mida sa nüüd... bensiin otsas või patarei tühi"?
"Tssssš, räägi vaiksemalt" üritasin ma sõbranna häält kontrollida.
Poiss, kinniste silmadega, nautis talle näkku paistvat päikest. Ta oli nii armas. Siis kui olime piisavalt lähedal uksele kui ka temale, pööras ta näo minu poole, naeratas ning lehvitas mulle naljakalt, naeratasin ning lehvitasin vastu millepeale ta hakkas naerma. Tiina tõmbas mind uksest sisse ning ma hakkasin täiest jõust naerma. " Kuule mida sa...Susan, jää vait, kõik vaatavad."
"Ma ei saaa..aaahhahhhh hahahahahhaha...."
Tiina: "Kuuled või?!?!?"
"Okei, okei hahahahah,, okei kohe jään..... vaikus..... pwwwha,haaaahahahhaaaahahaha"
Tiina: "Eino tore, sa oled ikka võimatu"
Tiina läks ning ostis ise piletid ära ning filmiajaks ma olin juba maharahunenud.
Pärast filmi lõppu lootsin ma millegipärast Grewi uuest äha kuid kahjuks ma teda enam ei näinud.

Aeg on sõita laagrisse

Sihtpunkt, kuhu buss tuli oli vanadekodu ees mis tundus üsna kummaline. Tulime Tiinaga kogemata 2 tundi varem, kuna ta vaatas infolehelt valesti. Passisime ning rääkisime igasugust jama kuni lõpuks unustasime ennast telefoni, internetimaailma.
Lõpuks nägin silmanurgast kuidas keegi sammub minu suunas. Tõstsin pea.."Grew"
Ta naeratas laialt, sammus mu ette ning istus maha. "No tsau"
Üritasin olla võimalikult rahulik ning enesekindel vastates talle samaga.
Mu kõrval olid kommid. Võtsin need pihku ja nagu idioot sirutasin käed pihuga tema poole, küsides "tahad kommi?"
Grew naeratas ning ütles "ei, tänan"
"No mulle jääpki siis rohkem",võtsin ühe oma pihust ning panin suhu, vaatasin samal ajal otsa ja närisin.. võtsin uue kommi ning hakkasin samalajal itsitama." pöörasin pea Tiina poole kes jõllitas mulle tõsiselt otsa.
Lõpuks hakkas mul pea tööle, mõistsin kui lollilt ja imelikult ma praegu käitun. "Lähen jalutan ringi", ma lihtsalt pidin sealt ära minema, võisin ette kujutada kui tobe ma välja nägin. Tegin vanadekodule ringi peale ja tulin oma kohale tagasi. Üritasin välja mõelda mida edasi teha. Võtsin telefoni ning lihtsalt näppisin seda kuni lõpuks kostis Grewi suust küsimus.
"Mis põhjusega sa laagrisse lähed?"
Rääkisin talle, et pole kunagi laagrites käinud ning tahtsin teada kuidas seal olla on. Seejärel küsisin ma talt sama küsimuse.
"Tahtsin lihtsalt kodust ära".
Lõpuks tuligi buss.
Bussijuht aitas kohvrid sisse saada ning mõneaja pärast oligi juba teel Pärnusse.
Oskar istus kõige ees temast järgmises reas istus Tiina, akna juures ja mina tema kõrval, Grew minu kõrval akna juures, tal polnud kõrval kedagi, koht oli vaba kuhu ta pani oma koti. Kuulasin muusikat ning märkasin kuidas Grew võttis oma kotist A4 vihiku ning hakkas midagi sinna joonistama, üritasin piiluda mida ta joonistab kuid ta hoidis seda nii, et polnud võimalik näha. Arvan, et kui oleks tema taga istunud oleksin ma näinud.
Niisiis mul oli mõttes küll küsida, mida ta seal teeb, kuid jätsin selle mõtte sinnapaika ning lihtsalt jõllitasin teda.
Vaatasin ta ilusaid juukseid ning silmi, ta oli nii süvenenud sellesse mida ta hetkel teeb. Armusin järjest rohkem vaadates tema huuli ja mõtlesin endamisi kui pehmed need olla võiks. Nii kestis umbes 10 minutit kuni järsku ta midagi ütles ja vaatas minu otsa. Ma ei kuulnud kuna kuulasin ju samal ajal muusikat. Üritasin teha näo, et vaatan tema kõrval olevast aknast välja olles mõtetes kuskil mujal, kuid lõpuks silmad vääratasid tema peale, ta naeratas laialt ning vaatas jälle oma vihikut. Mul hakkas järsult suht häbi ning üritasin leida endale tegevust telefonis. Eiolnud kaua jäänud veel bussis passida.
Varsti olimegi kohal....

Autori kommentaar »

Loodan, et jutt polnud liiga igav aga kuna see põhineb natuke ka tõestisündinud loost siis ei saagi midagi väga palju loota. Aga eks ma mõtlen veel põnevust juurde ;)

Teavita ebasobivast sissekandest!

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima