Detsembris möödub täpselt üks aasta hetkest kui Hiinas avastati esimesed koroonaviiruse juhtumid. Lahkuv 2020. aasta jääb meelde pandeemia, sulgemiste ja suurte segaduse tõttu maailma poliitikas. Oleme harjunud koroonaviiruste statistikat lugema eesrindliku aruandena ja sõna "positiivne" on omandanud negatiivse varjundi. Umbes 80 miljonit nakatunut ja 1,7 miljonit surnut - see on selle aasta hind. Kas see tähendab, et kogu maailma võimud on läbi kukkunud? Kevadel olid Eesti valitsuse kehtestatud piirangud teiste riikidega võrreldes üsna leebed, kuid koolide ja kaubanduskeskuste sulgemine tundus paljudele ka siis liig mis liig.

Teine, sügisene koroonaviiruse laine oli ette teada, olime juba kogenenumad, aga sellegipoolest on praegune haigestumine kümme korda suurem kui kevadel. Kui epideemia esimese laine ajal tegutses Eesti valitsus paljude jaoks veenvalt, kriitika peaaegu puudus, siis teise ajal on arvamusi, et riigijuhid on läbi kukkunud, kuna ettevalmistusaega ei kasutatud targalt.

Covid-19 pandeemia on põhjustanud tõsiseid sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, sealhulgas suurima ülemaailmse majanduslanguse. Paljud spordi-, poliit- ja kultuuriüritused on tühistatud ning paanikaostmine on veelgi suurendanud tarnepuudust. Kriisi taustal jõustus Eestis apteegireform ja viidi läbi II samba pensionireform. 2021. aasta riigieelarve võeti vastu tohutu miinusega. Ligi 2 miljardi euro suurune puudujääk tähendab, et 15% kõigist valitsuse kulutustest ja investeeringutest tuleb laenu arvelt. Haigekassa raha puudus on katastroofiline ja lähiaastatel puudujääk ainult kasvab. Pandeemia on põllumajandussektoris põhjustanud tõsise kriisi, kuna riikidevaheliste piiride sulgemine on jätnud meid võõrtööjõust ilma. Samas on prognoosi kohaselt Eesti majanduse langus vaid 2,5% ,mis on palju leebem, kui kardeti koroonaviiruse kriisi alguses ja on ka üks valutumaid stsenaariume Euroopas. Juhul, kui vaktsineerimine õnnestub ja viiruse levik kontrolli alla saadakse, taastub rahvamajanduse kasv 2021. aasta teises kvartalis.

Lahkuv 2020. aasta oli täis poliitilisi lahinguid ja vastasseise. Kevadel otsustasid võimuliidu Keskerakond, Isamaa ja EKRE likvideerida erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ja anda oma ülesanded üle riigikontrollile, vihastades sellega opositsiooni. Kõige suurem skandaal, mis ähvardas kogu valitsuse tagasiastumist, puhkes EKRE esindaja, siseminister Mart Helme homofoobsete avalduste pärast. Mitu päeva läbirääkimisi pidanud koalitsioon pidas vastu, muutes hüvitiseks abielu referendumi kuupäeva. Mart Helme aga maksis siseministri kohaga mitte selle skandaali eest, vaid väidetavate pettuste ja võltsimiste eest Ameerika presidendivalimistel. Kohe pärast Helme tagasiastumist lahvatas skandaal keskerakondlasest haridusminister Mailis Repsiga, kes samuti pidi oma ametist loobuma.

Saates on külas teema üle arutamas riigikogu liikmed Priit Sibul (Isamaa erakonna peasekretär), Kalle Grünthal (EKRE fraktsiooni liige), Andrei Korobeinik (Keskerakonna fraktsiooni aseesimees), Andres Sutt (Reformierakonna juhatuse liige) ja Jevgeni Osinovski (Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige). Saates osaleb ka Kristina Kallas, erakonna Eesti 200 esimees.

Diskussiooni juhivad saatejuhid Krista Lensin ja Andrei Titov. Algus kell 20.15. Saade on kakskeelne, nii eesti- kui ka venekeelsete subtiitritega.