Komisjoni esmasesse valikusse jäid Anu Raua keskus, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, Helioru kontserdimaja, Kahni keskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Pärnu kunstihoone, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, Saaremaa Muuseum, Tallinna filmilinnak, Tartu südalinna kultuurikeskus ning teadus- ja tehnikakeskus NOBEL.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõdes, et esitatud ettepanekute hulk ja mitmekülgsus oli väga rõõmustav ning seega oli juba ainuüksi eelvaliku tegemine väga keeruline. Musta sõnul pidasid nad tähtsaks toetada regionaalset tasakaalu ning kultuurielu ka väljaspool pealinna.

"Samuti soovime kultuurkapitali vahendite abil hoogu anda nendele kultuuriehitistele, mis ühendavad erinevaid kultuurivaldkondi ning soodustavad valdkondade vahelist koostööd," lisas ta.

Komisjoni aseesimees Heidy Purga märkis, et komisjonile esitatud ettepanekud on kõik väga eriilmelised ning kahtlemata olulised, kuid kultuurkapitali vahendite maht ja rahastusperiood on piiratud.

Komisjon asub eesootaval kevadistungjärgul välja valitud 11 ettepanekut täpsustama ja põhjalikumalt analüüsima. "Esimese vooru läbinud ettepanekuid hakkab komisjon peagi arutama, et saada detailne ülevaade nii ehitiste maksumuse, ülalpidamise kui ka jätkusuutliku tegevuse kohta," sõnas Purga.

Pingerea järgmistest riiklikult tähtsatest kultuuriehitistest, mida kultuurkapitali vahenditest toetada, ning vastava otsuse teeb kultuurikomisjoni ettepanekul riigikogu.

Kultuurkapitali seadus võimaldab kultuurkapitali nõukogul toetada vastavalt pingereale üheaegselt kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist või renoveerimist. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.