Üks reis jääb mind alati kummitama. #1 (12)

Jutt on minavormis ja on väljamõeldud.

See jutt räägib minu reisist Ameerikasse koos minu 3 sõbrannaga - Stinnuga, Lalluga ja Getuga. Arvasime, et see reis tuleb unustamatu. Seda see tuligi, aga ainult halvas mõttes.. Me ei teadnud, et selline asi meid ootab.. Muidu poleks me läinudki..

Sain just 16-aastaseks. Sel hetkel olin ma enda sünnipäeva peol. Rahvast oli üsna palju, aga neid polnud, keda ma poleks tundnud. Aeg on läinud nii kiiresti. Alles olin ma 13-aastane, nüüd juba 16-aastane..
Varsti sai sünnipäevapidu läbi ja kõik läksid koju. Ema ütles mulle: Meilt isaga pole sa oma kingitust veel kätte saanud. Ta naeris vaikselt ning noogutas isale, et ta tooks kingituse minu kätte. Ma arvasin, et pakk on suur, aga tuli välja, et see oli hoopis ümbrik. Siis arvasin, et see on raha. Ütlesin neile aitäh ning vaatasin ümbriku sisse. Seal polnud raha ka. Seal olid hoopis lennupiletid kuhugile. Need olid Ameerikasse. Vot sel hetkel läksin ma pöördesse. Ma hüppasin ja karjusin rõõmust. Hüüdsin vanematele koguaeg aitäh ja aitäh. Neil oli hea meel mind nii näha. Korraks aga muutusin ma tõsiseks tagasi ja küsisin vanematelt: Kui kauaks ma võin sinna Ameerikasse jääda? Võid jääda maximum 3 nädalat, ütles isa. See oli korralik aeg, et natuke Ameerikat avastada. Ma lootsin, et mu kolm sõbrannat saavad kaasa tulla. Kuigi see on üsna kulukas reis, aga on seda väärt. Ning nende pered olid samuti rikkad, nagu minu pere. Helistasin algul Stiinale a.k.a Stinnule. Kutsun teda nii. Ütlesin talle, et saaksime kaubaka ees kokku. Peale teda helistasin ma Laurale a.k.a Lallule. Ning peale teda Getterile a.k.a Getule. Neile ütlesin ka, et saaksime kaubaka ees kokku. Me elasime üsna lähedal üksteisele ning läksime koos kaubakasse, jalgsi. Elasime Tartus ning seal saime põhimõtteliselt igale poole minna jalgsi.
Poole tunni pärast olime kaubaka ees. Läksime selle kõrvale mängukale. Seal on asju pisikestele lastele rohkem, aga me saime seal ka natukene lõbutseda. Täna ei olnud seal väga palju lapsi. Hakkasin neile Ameerika reisist rääkima. Nad pidid oma vanemate käest küsima. Olime õues umbes 2 tundi ning siis läksime me koju. Ütlesin neile, et helistagu siis õhtul, kui on vastus teada. Jäin vastuseid ootama..

Autori kommentaar »