Just friends ,, right? 60# (4)

Hellow, vabandan väga, et pole mingi kolm kuud kirjutanud jne, aga mul oli üsna kiire kuna ei olnud kodus ja käisin igalpool.
Et kuna see osa on kuuekümnes (JUUUBEL), siis soooviks ikka rohkem kommentaare.

Lennujaamast tagasi koju jõudes läksin kohe tuppa. Käivitasin arvuti ning sättisin ennast mõnusalt tugitooli istuma ning logisin msn'i. Nagu Mike lubas oli ta sees. Imekombel oli sees ka Erik. Pealkirjaks- ''Melllluga <3'' . Isegi kui ma ei tahtnud naerda oli see lihtsalt armas. Neil oli esimene tüli ja nad on ikka koos. Kirjutasin Mike'le.

Melody says; Tsauuu. :P
Mike / Tagasi Eestis. says; sausau.
Melody says; Oot, mismoodi tagasi Eestis? Kus sa olid siis? ;o
Mike / Tagasi Eestis.says; No, ma olin Ameerikas. Aga siis viskas üle see Ameerika elu ja tulin tagasi. Tagasi koju oma perekonna juurde.
Melody says; Heh, armas. Aga kuidas siis muidu läinud? :)
Mike Tagasi Eestis. says; :) , no normaalselt ikka .. Sul?

Rääkisime Mike'iga veel päris kaua kuni ema sööma kutsus. Jooksin rutuga alla ning istusin lauaäärde. Hakkasin sööma. Kuna kõht oli jubedalt tühi. Kui mul söödud sai läksin tagasi üles. Logisin skype sisse ning kohe tuli ka kutse. Vnh, Erik saatis videokõne. Võtsin vastu. Arvatavasti oli ka Melissa seal.

[i]Errrru : Tsautsau kallis õeke.
Mina : tsautsau vennnake.
Melllllu : Tsaukii ...
Mina : Urrurr , Errrru tee Mellu'le veel musi ka, siis on täielik kollektsioon olemas. ( naerdes )
Errrru : Ma võin seda teha küll .. Pole probleemi.

Rääkisime veel edasi, kui keegi äkitselt mu toa uksele koputas. Läksin ust avama. Minu imestuseks seisis ukse taga Lucas. Kallistasin teda ja istusime mõlemad arvuti juurde. Rääkisime neljakesti skype's edasi.

__

''Lucas , sul tuleb sünnipäev onjuu? '' küsisin poisilt. Poiss noogutas ja istus netis edasi. Naeratasin. Ta on nii armas, kui arvuti taga istub ja siis vahest minu poole piilub. ''Mis siis on?'' küsis ta üle, kui oli oma asjad valmis saanud. Raputasin ainult pead ning võtsin oma jaki. ''Lähme välja tule, tahan jalutama minna,'' anusin poissi. Lucas naeratas ja oli nõus. Läksime alla, panime jalanõud jalga ja olimegi väljas.

Jalutasime mööda linna ringi. Lucas võttis mu käest kinni ja pigistas seda õrnalt. Naeratasin sellepeale, aga selhetkel helises poisi telefon. Ta võttis vastu. ''Jaaa! .... EI! ... Miks tema?1 ... Ma tulen, mis number? ... Olgu, juba tuleme.''[/b] rääkis ta ruttu. Imestasin. ''Palun tule haiglasse kaasa, palun .. ma ei suuda sinna üksi minna,'' anus poiss. Nooutasin talle kohe nin ruttasime bussi peale, et sõita haiglasse.
_
(Pisut hiljem)

Olin teada saanud, et Luc'i emaga juhtus õnnetus ja ta on raskes seisundis. Arst tuli meie juurde. ''Lucas Kasemets?'' küsis arst. Poiss noogutas ja pigistas mu kätt. Isegi mina kartsin, aga ma pidin koos Lucasega vaprad olema. ''Teie ema soovib teid näha,'' sõnas ta. Poiss vaatas minu poole. Ma nooutasin talle ning ta järgnes arstile. Jäin ise ukse taha ootama.

''Tere, poiss soovib, et te tema juurde läheksite,'' lausus õde, kes oli tulnud Lucase ema palatist välja. Noogutasin ja läksin palatisse.
Vaatepilt oli lihtsalt kohutav! Lucase ema lamas seal haiglavoodis liikumatult. Voolikud igalpool ja kõige südant lõhestav asi oli see, kuidas Lucas seal ema kõrval istus, ta kätt silitas ja midagi sosistas. Poisi isa istus teiselpool ja tervitas mind vaikselt.

Läksin vaikselt poisi juurde ja istusin ta kõrvale. Vaatasin poisile otsa, kui ta mind järsku tugevalt kallistas ja lahti ei lasknud. ''Aitäh, et sa mul olemas oled,'' sõnas poiss sosinal. Nägin, et ta nuttis. Õige. Ta nuttis. Loomulikult on temalgi tunded, mis sest et ta poiss on. Istusime seal üsna kaua, kui juhtus midagi mida poleks tohtinud juhtuda.
___

Vabandust, et lühike jne, aga see on lõpus üsna kurb osa ja ma ei suutnud edasi kirjutada ... vabandan.

Autori kommentaar »