# Valu teeb tugevaks # 9 (10)

Varsti pidi jõudma Klarissa.Kuulsingi alt uksekella ja jooksin avama "Tsau Taisi" ütles tüdruk ukselt ja kallistas mind.Jäin korra imelikult vaatama, aga kutsusin ta sisse. "No, mis rääkida tahtsid?" küsisin talt, kui olime suurdetuppa diivanile istunud. "No tead, ma käin nüüd Siim'uga" ütles ta.Mul käis mingi valupiste seest läbi ja sellele järgnes pisar.

"Mis juhtus?" küsis Klarissa minult. "Ei midagi, lihtsalt hoidsin aevastust tagasi" valetasin, sest ei tahtnud, et ta teada saaks.Klarissa'l helises telefon.

Klarissa vaatenurk...

Mu telefon helises.Ees vilkus Siimumusi.Võtsin kõne vastu. "Kus oled?" küsis Siim. "Taisi juures" vastasin ma. "Ma tulen sulle järgi" ütles ta ja lõpetas kõne.

Taisi juures tagasi...

Olin vahepeal mõttesse jäänud.See oli kohutav mõte, et Siim ja Klarissa koos on.Nägin, et tüdruk oli kõne lõpetanud ja ma küsisin, "Kes oli?" "Siim" vastas Klarissa. "Mis tahtis?" pärisin edasi, kuigi ei teadnud isegi miks. "Tahtis teada, kus olen, sest ta tuleb mulle järgi" ütles ta.

Natukese aja pärast kostus väljast autosignaal (Ei tea täpselt, kuidas nimetada.Mingi tuut-tuut on :D ). "Siim jõudis" ütles tüdruk.Ma noogutasin ja saatsin ta ära.Vaatasin ukselt ärritunud pilguga Siim'u.Poiss vastas muidugi samaga.Vaatasin, kuidas nad lahkuvad ja siis käis mul mingi nõrkushoog.Ma kukkusin pikali ja kõik läks mustaks.

Kui silmad avasin olin ma oma toa ja minuga oli mingi võõras ja nägus poiss. "Hei, mina olen Calvin" tutvustas poiss end. "Taisi Emmeliine" tutvustasin end talle. "Kena nimi sul, aga ise oled kenam" ütles poiss lummava naeratusega. "Aitäh" tänasin häbelikult ja naeratasin samuti.

Nii me siis üksteisele naeratasime, kuni poiss mulle peale tuli ja mind suudles.Läksin asjaga kaasa.Ta oli nii ilus ja tundus minu tüüp, kuid järsku tuli minu tuppa Egert. "Ekku, mida sa siin teed?" küsisin imestunult. "Tahtsin sinult teist võimalust saada, aga tundub et sul uus" ütles poiss ja hakkas lahkuma. "Oota see pole nii, nagu arvad Ekku, me alles kohtusime ju" ütlesin poisile järgi joostes.

"Järelikult armastate üksteist, kui juba suudlete ja veel üksteise otsas" ütles ta ärritunult ja lahkus.Hakkasin nutma ja Calvin tuli minu juurde ning ütles, "Ära nuta, sul olen nüüd mina" "Kuidas sa julged!" karjusin talle vihahoos ja poiss läks ära.Ma olin kohutavalt vihane enda peale ja seda viha ei andnud heaks muuta.

Nonii, ootame CreepyMoon'iga kommentaare, pastakaid, mõtteid ja kriitikat.Kuna CreepyMoon'il ei olnud aega juttu teha, tegin selle osa siis ise.Lugege siis hoolega!

by: pinkkity ;)