Doomed . *1* (5)

Uus järju . Eelmise kustutasin ära, kuna tundus et on seda mõtetu edasi teha . Niisiiis ...

-----
Tuba... peeglid... olin toas , mis oli täis peegleid . Vaatasin end peeglitest, ma tundsin oma näo ära . Kuid äkitselt.. see polnud enam mina . See kujutis, mis mulle peeglist vastu vaatas, see polnud mina . See oli keegi teine.. ilus väike tüdruk .... kuid ta silmis oli kurjus . Viha . Raev . Need tumedad , elektrisinised silmad... . Ta vaatas mulle otsa, nagu oleks ta minu ees . Ma keerasin end ümber...
''OH !'' ehmatasin ma , kui ärkasin üles oma voodis, üle keha higine . Panin pea padjale, ning üritasin uuesti uinud . 1 katse... 2 katse... 3 katse... ei õnnestunud . Mis oli see , mis ma unes nägin ? Ma ei mäletanud midagi , peale selle , et miski oli seal elektrisinine . See paelus mind , kuid tundus ohtlikuna .
Ma unustasin ennast tutvustada, kui loll minust . Minu nimi on Vanessa , olen 15.a . Elan Californias koos oma vanematega .
-----
Oli koolipäev . Ärkasin üles, panin riidesse ning läksin kööki et midagi süüa enne kui minekule asun .
Kööki jõudnud, vihastasin ma ahju peale . See ei tahtnud jälle töötada ,koguaeg see jamab ja värki . Ma mõtlesin ''Pagana ahi .. oleks selle asemel korralik elektripliit vähemalt'' . Ning järgnev hetk ilmnes välgukiirusel , ma ei jõudnud isegi midagi taibata, kui ma nägin mingit leeki , ning ahi ole hetkega põlenud tuhaks . Kuid mitte mingit jälge, et siin oleks mindagi juhtunud . Ainult tuhk . ''Imelik'' mõtlesin ma , ning järgmise hetkega tuiskasin uksest välja . Oli kevad , väga soe . Kooli lõpp hakkas vaikselt kätte jõudma . Mõtlesin , et siin võiks natukenegi tuult olla . Ja tuul hakkaski puhuma . Suunda siit-sinna muutes , täpselt samas suunas, kuhu mina oma silmadega vaatasin . ''OKEI...'' mõtlesin ma kuuldavalt ''See EI ole enam normaalne...'' . Tuul vaibus , ning päike kõrvetas edasi . Kõndisin edasi , ning hakkasin mõtlema . Otsustasin kooli mitte minna , kuna ma ei suudaks täna keskenduda . Ma ei saa aru, mis toimub küll minuga ? Olen 15 , täiesti tavaline tüdruk . Siiamaani on kõik olnud normaalne , kuid täna hommikust saadik toimub mingi ''maagiline'' värk minuga . Ma ei saa kohe ülde mitte aru . ''
Minu mõttelõnga katkestas üks poiss , kes minu poole kõndis . Kui ta jõudis lähemale, sain ma aru , kes see on . See on maailma KÕIGE NUNNUM poiss , Rauno . Olen temasse juba eelmisest aastast kõrvuni armunud . Me oleme head sõbrad,kuid mitte kunagi midagi enamat . Ta lähenes mulle.. ta vaatas mulle silma . Ma olin üle keha erutatud , ning vaatasin talle otsa . Järsku tabas mind imelik jõnks, mulle meenus et mingi ''needuslik'' värk minuga toimub , kuid sellele mõtlemiseks oli liiga hilja ning ma nägin poisi asemel suuri leeke .

Autori kommentaar »