In Memoriam, Nunnu, 09:10:10 (11)

Sa tulid meie juurde 2007. aasta jõulude ajal, kui mu ema Su tööl olles võitis. Enne seda oli ta Sind juba mitu korda näinud ning juba olid Sa võitnud tema südame. Kui me nägime Sind esimest korda, olime me kohutavalt rõõmsad, et Sa olid just m e i e nunnu. Siis Sa saidki omaole nime. Alati, kui kasutasime seda sõna omadussõnana, kangestus mõtteis pilt Sinust.

Sa sõidutasid meid igal nädalavahetusel maale, kus Sinuga sai mitmed jutud maha peetud. Ma mäletan, kuidas me kõik Sind pesta ja puutuda tahtsime, kuidas me esimesel sõidul nuppe katsetasime, avades ja sulgedes niimoodi mitmeid kordi aknaid.

Ja ma mäletan ka neid mitmeid reise, mis Sinuga sai ette võetud. Eriti ETFÜ laagrid - need olid unustamatud. Viimane oli kõige toredam. Kuidagi sisimas ma tean, et Sa naeratasid sel ajal, kui me kolmekesi Marie ja Maarjaga tagaistemel laulsime ja kui Sa kuulasid minu südamepuistamist Janeki teemal. Ja ma mäletan kõiki neid õhtuid, kui me tulime maalt ja kui Sa lubasid mul toetada pea vastu Su aknaklaasi, hoolimata sellest, et ma ei suvatsenud Su raadiot kuulata. Kallis Nunnu, Sa ei kujuta ette kui väga igatsen ma nüüd kuulata neid meloodiaid, mida sai Sinuga koos olles kuulatud. Nüüd kui ma neid kuulen, hakkab alati kurb. Need ei ole samad lood ilma Sinuta.

Parklas on üks tühi koht. See on jäetud sinule, kallis Nunnu. Nad on arvestanud Sinuga. Aga nad ei tea, et Sa ei tule. Sind ei ole enam meie seas. Sa oled võitnud üheotsapileti Nunnude Surnuaeda, Autode Taevasse.

Ma mäletan meie viimast sõitu. See oli vaid paar tundi enne seda, kui asusid igaviku poole teele. Sa sõidutasid meid näiteringi. Valgusfoori taga Tallinna maanteel suri Sul korraks mootor välja, kuid me jõudsime siiski enam-vähem õigeks ajaks. Kell oli 9:35, kui heitsin Sulle viimase pilgu.

Kell 12:00 päästsid sa mu vanemate elud. Oleks sa veernud veel 10 sentimeetrit, poleks mul enam ei ema ega isa. Su õhkpadjad ja korras avariisüsteem päästis nad ning Sa kaldusid kõrvale ka puust.

Sinu jaoks oli see tee lõpmatusse. Sind ei anna enam parandada. Me jääme Sind igavesti meenutama ja igatsema. Palun saa õnnelikuks seal, kuhu satuvad surnud autode hinged. Puhka rahus, Nunnu.


Nunnu, 09:10:10, kell 12:00, RIP

Autori kommentaar »