Tiik sõrmede vahel (4)

Ma arvasin, et jääd sa minu juurde,
ära kõnele, su sõnad tühjad on.
Nüüd jäänud olen maailma, hiiglasuurde,
ja ikka karjun sinu poole. Ron..

Tormis seisma pidid minu kõrval,
kuid marus leidsin ennast üksi, seal,
need tuuleiilid polnud enam õrnad,
ma sinu nime enam eal ei tea.

Ei usuks enam, kui sa ütleksid,
et tahad mind, ei iial saa ! ! !
Ei usu enam, mitte ühtegi,
sind pole enam. Unustan.

Isegi kui ütled, et sa armastad,
sa oled esimene valmis põgenema siit.
Su poole vaatan - ainult jälestan,
vaid pisaraid on täis mu pihus tiik.