Sõda vanemate poolt. (6)
Viimasel ajal ei saa mu vanemad eriti hästi läbi. Ma ei tea mis nendega toimub . Kas neil võib-olla Kesk-ea kriis ? Ma ei tea. Kas nad minuga siis ei arvestagi ? Ma olen ju ka elusolend. Ma olen ju kõigest 12 - aastane, ma ei oska nii hästi neid rahustada kui mu õde kes on juba välja kolinud, ja elab päris kaugel nüüd . Mida kül teha, mida kül teha ? . Isa - kui näeb kuskil alkoholi siis kohe hakkab jooma, ja hakkab ema peksma . Emal on nägu sinikaid täis. Ma ei tea, miks miks me siin oleme, ema ju teab, et isa peksab teda üha jälle ja jälle. Ma tegelt tean küll miks me ei lähe - majanduskriis, meil pole rahagi, et kuskile väga odavale korterisse kolida, ja kui siia jääme ja isa saadame ära vms siis ta ju teab kus me oleme, ja tuleb meid tagasi peksama. Ma nutan päevad ja ööd, päevad ja ööd. Nad rikuvad nii mu suve vaheaja äragi !.!!. Vahel mul tekib, et tahaks enesetappu teha - minust ju ei hoolita . Nad ei märkagi , et ma olen ka seal ja ei okska kuidagi neid peatada. Samas ma ei istu käed vangus ega ole arvutis ka sel hetkel . Ütitan ju siiski teha nii , nende vahele tulla ja karjuta : '' Stopp ! Ärge kakelge ! Mina olen ju ka siin !! ''. Kuid nemad ikka ei märka. Kaklevad edasi . Pigem olin ema poolt kui isa, kes on joodik . Ütlesin, emale , et löö isa vastu, tal pole ju õigustki nii meile teha !. Järgmisel päeval (kolmapäev) öösel , kell kaks umbes olid naabris mu vanemate sõimamist kuulnud ja näinud läbi akna. Kaardinaid polnud ees ka siis veel -.- . Kui isa märkas, et naabrid vahivad sisse, siis süüdistas kohe mind : '' Plika !! Kuidas sa julgesid abi kutsuda ?!! Rääkida sellest naabritele ??!! ''
Mina , aga ütlesin, et ma po ...
Aga kunagi mind ei usutud ja isa ütles : '' Mis ssa hakkad valetama ! ''
ja andis mulle kohe peksa selle eest . Ma ei tea kuidas ma julgen sellest küll rääkida või kirjutadagi . Mul lausa tulevad pisarad kohe nutule. Ma ei saa .. ma lihtsalt pean need valusad, tunded endast välja saama . Nädalaid hiljem , isa enam ei peksnud meid. Arvasime emaga, et LÕPUKS jätab meid rahule .Ei, me mõlemad eksisime. Noh pooleldi. Emat enam ei peksa, vaid nüüd .... mind . Tuli öösel väljast, koju . Purjus ka . Kell 1-3 paiku öösel . Ema oli siis tööl .Kontiiter on ta.
Ta ajas mind täitsa ülesse, kuna ta tuli sellise ilge lärmiga, et ei saa magada ka . Luurasin oma toa uksest mis ta teeb. Ta tuli minu toa ukse juurde . ma ehmatasin kohe täiega ära. Jooksin ruttu, oma toas voodi alla, et ta mind ei märkaks. Ma liigutasin oma jalga, ja ta kuulis häält, sest voodi all olid veel mõned asjad, kotid noh . ta nägi mind . Ta tiris mind vanni tubba, tõmbas ja kiskus riided mul seljast, hakkas ahistama janiedasi . Kui ema tuli koju, ütles : '' Nüüd pakime asjad kokku ! '' Kõtlesin , kuhu me lähme, siis ta ütles, et õde tuleb autoga meile järgi ja me kolime sinna .
The end .
... juba ära, et se pole minuga juhtunud, lihtdalt nagu üks teismeline kirjutab sellest oma päevikusse , ja päriselus ma ei kirjutaks endast nii ![/b]
... nüüd on 5000 tähte pikk :D
Autori kommentaar »
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
niiijube
kas see on tõesti nii ? : /
megakahju on sinust
mul tulid endal ka pisartad silma
saladustes oli ka sarnane lugu. ema oli pagar vms ja isa tuli purjus koju. ükskord ütles isa: noh, kui suureks su tissid on juba kasvanud? ja pani seljatagant käed ümber ja katsus ta rindu. üks päev oli see tüdruk emale sellest rääkinud, aga ema ei uskunud. öösel kui ta tööl oli tuli tal selline tunne et kodus toimub midagi. ja nad kolisid ära. ainult selles jutus ei olnud tüdrukul mitte suur õde vaid väike kasu/poolõde.
kas see juhtus päriselt sinuga mis sa kirjutasid?
ei ole nii olnud minuga .
kellega siis?
mitte kellegagi .
appikene, kivi langes kohe südamelt.
Ma ja vist ka teised on arusaanud, et sinuga on nii juhtunud.
Jube kahju oli sinust, aga õnneks pole see sinuga juhtunud. : )
Sa kirjutad ,,mina,, vormis- sellepärast tundub, sa võiksid kirjutada, et seda ei ole juhtunud minuga ( ehk sinuga ), kui mõni peaks veel nii arvama, jube kohe