Teema: Järjejutud / Noortejutud

Memories #3 (1)

Kõndisin trepist üles ja astusin sisse oma tuppa .Liikusin voodi ette ning istusin sellele.
Võtsin kätega oma peast kinni ja tundsin ,kuidas mured mu aju enda alla matsid.
Ma olin segaduses ning isegi natuke hirmul kõige eelseisva ees.Ma ei teadnud ,kuidas ma edasi elan ilma oma sõpradeta ,kes jäävad minust siia Eestisse maha.
Isa ma ka näeksin ainult suvel.Ja siis see kooli vahetamine .Isegi sellele mõtlemine tekitab kümavärinaid.Ma tean küll ,et Inglismaa inimesed pidid sõbralikud olema ,aga ikkagi ,sest see ei tähenda ,et pubekaeas olevad õpilased seda oleksid.
Võtsin oma käed pea juurest eemale ja kobasin oma pükstetaskust telefoni.
Otsisin vajaliku numbri välja ning helistasin.
tuut*tuut*tuut*tuut
"Jaa!?"ütles rõõmsameelne hääl teisel pool toru.
"Tsa ,kokku viitsid saada?"küsisin rõõmsalt ,kuigi sisimas olin pisaratega kaetud.
"Jah ikka .Äkki minu maja ees?"küsis ta ning krõbistas millegagi.
"Ja sobib küll ,ma hakkan siis tulema."laususin ning panin kõne ära.
Asetasin mobiili oma teksade taskusse ja suundusin alumisele korrusele.
Kõndisin esikusse ,kus ma panin jalga täistallaga mustad lipsuga kingad ning avasin välisukse.


-------------
Nägin Helikat juba kaugelt oma maja ees seismas ning jalaga kivi löömas.Lähenesin talle kiirkõnniga .
"Tsau!"hüüdis ta ,kui lõpuks mind enda poole tulemas nägi.
"Tsau jah."laususin tema kõrval olles ning kallistasin teda.
"On midagi teada selle elukohaga."küsis ta ,kui olime viimased 2 minutit vaikides kõndinud.
"Jah ,aga äkki läheme istume kuhugi maha."laususin ning vaatasin maha.


Jõudsime jällegi samasse kohvikusse ,kus me olime olnud eelnevgi päev.
Istusime lauda ning tellisime endale joogid .
"Noh räägi nüüd!"lausus ta elevil olles .Ma teadsin ,et ma murran ta südame ,kui ma ütlen talle ,et ma pean Eestist lahkuma ,aga ta on mu parim sõber ,nii et ta peab seda minult kuulma.
"Mul on seda sulle väga raske öelda ,aga ema sai mu hooldusõiguse."laususin nukralt .
"Nii ,et sa pead Eestist ära kolima?"küsis ta minult ,nagu ta poleks mu jutust aru saanud.
"Jah."ütlesin nutuselt ning võtsin joogist lonksu.Istusime vaikides paar head minutit ,kui korraga lausus ka Helika midagi"Noh võibolla kunagi kohtume veel ,kui sa tuled Eestisse."ning vaatas maha.
"Kunagi peame me ikka kokku saama"laususin muigega ,kuigi mul pisarad voolasid.
"Ma jään su positiivsust igatsema."lausus ta ning hakkas samuti nutma.
"Ja mina sinu realistlikust."ütlesin rõõmsalt ning kallistasin teda.Me võisime tunduda päris segased sellel ajal teistel ,sest me nutsime ,naersime ja kallistasime samal ajal,aga see meid sellel hetkel ei huvitanud.


Jõudsin just välisukse avada ,kui Helikal telefon hakkas helisema.
Astusin tuppa sisse ,kuhu ka Helika mulle järgnes.Ta vastas telefonikõnele ja jäi ukseette seisma.Mina samal ajal võtsin ketsid jalast ja laususin vaikselt "Kui sa räägitud saad ,siis tule kööki ."ning nägin ,kuidas ta noogutas.
Kõndisin jalgu järele vedades köögi poole .Uksepiidal nägin ,kuidas ema telefoniga räägib.
"Mingi telefoniralli toimub vä?"küsisin imestades iseendalt ,aga ema kuulis mu pobinat.Ta võttis telefoni kõrvaäärest ära ja küsis üllatunult"Mis on?"
"Ei midagi."vastasin muigega ,sest ma poleks arvanud ,et ta mind kuuleb.Ta asetas telefoni tagasi kõrvaäärde ja rääkis edasi.
Avasin külmkapi ukse ja võtsin välja segumahla ,mõned kohukesed ja 3 sokolaad tahvlit (maias laps ;)
Nägin ,kuidas Helika tuleb köögi poole ja kohe küsisin "Sa mahla soovid?" ,mille peale ta hüüdis kaugelt "Jah ikka!".
"Emps sa soovid ka?"küsisin mahlapakki talle näidates.Ta ainult noogutas ja rääkis edasi.
Mõnel on ikka väga kiire elu,ei suuda isegi "jah"sõna välja öelda.mõtlesin ma oma mõtetes.Valasin mahla klaasidesse ,mille ma olin jõudnud vahepeal kapist välja võtta.
Helika tuli mu kõrvale ja võttis endale ühe kohukese ,mille koheselt lahti tegi.
"Karamell..."ütles ta nagu oleks pilves.
"Hull."laususin lühidalt ning asetasin mahlapaki kapi peale.Võtsin endale ühe klaasidest ning jõin veerand mahlast koheselt ära.
"Joodik."ütles Helika muigega mu kõrval ning sõi rahus oma kohukest edasi.
"Ma tänan ."ütlesin rahulikult ning võtsin samuti endale karamelli kohukese.
"Maitsev mis?"küsis Helika ning ootas vastust.
"Mhm."vastasin lihtsalt ,sest tõesti see kohuke ausalt sulas suus.
Ema lõpetas oma kõne ning tuli meie juurde.
"Kohukeste söömine käsil jah ?!"küsis ta imestavalt ning võttis ka endale ühe kohukese.
"Nagu näha."laususin muigega ning sõin edasi.

"Kes muidu helistas?"küsisin mampsilt pärast mitut head minutit.
"Ahh oli üks sõber."lausus ta vaikselt ning lõpetas söömise.Ta viskas paberi prügikasti ja läks elutuppa.
"Mis tal viga hakkas?"küsis Helika ,kui oli ka oma kohukesepaberi prügikasti viinud.
"Ei tea ,aga eks ma hiljem välja selgita."laususin kindlalt ning võtsin lonksu oma mahlast.


Helika avas mu toaukse ja astus tuppa sisse,mina sain talle ainult järgneda.
Kõndisin otsekohe oma kapi juurde ja istusin selle ette põrandale.Avasin kapi põhjana olnud sahtli ja uurisin selle sisu.
"On seal midagi huvitavat?"küsis Helika minu poole tulles .
"Ma ei tea,siin on lihtsalt mõned riided ,mis on mulle kas liiga väikse.ks jäänud või on liiga suured ."vastasin ning uurisin ühte kollast kleiti.
"See peaks ju sulle paras olema?"küsis Helika ,kui ma olin kleidi sahtlist välja võtnud ja põrandale sirgeks laotanud.
"Ma ei tea ,tundub veidike suur ."laususin mõtiskedes ja pöörasin ennast tagasi sahtli poole.Urgitsesin veidike sahtli põhja kallal ja tõstsin kõik riided välja.
"Hulluks läksid vä?"küsis Helika üllatunult ning naeris.
"Ei ,aga ma tahan teada ,mis riided on mulle siit parajad."vastasin väiksema suurusega riideid kõrvale pannes.
"Miks sa üldse väikseid riideid alles hoiad?"küsis ta järgmise küsimuse ning aitas mind.
"Ma ei tea ,võibolla ,sest need olid mulle mälestuseks?!"laususin üllatunult ning nüüd jäi Helika küsimus mind kummitama"Miks sa üldse väikseid riideid alles hoiad".Mõtlesin üpriski kaua selle küsimuse kallal ,aga vastust mulle pähe ei tulnud.

"No nüüd peaksid alles olema ainult mulle suured või parajad riided."ütlesin püsti tõustes .Jalgade sirutamine tekitas mul tunde ringutada.Ma oleksin justkui suure tööga hakkama saanud ning tahtsin lihtsalt puhata,kui aga ma riide hun#!?!#t nägin ,siis tuli tahtmine neid mul proovida.
Võtsin kätte mõned riideesemed ,mis mulle esimestena ette juhtusid .Jalutasin nendega vannituppa ning proovisin neid.
Kokkuvõttes olid mulle parajad :2 topi ,3 paari teksasid ja see kollane kleit ,mida ma alguses endale liiga suureks pidasin.

Helika oli muidugi rõõmus ,et ta sai minuga midagi koos teha ,sest kes teab võibolla on see meie viimane.

-------------
Istusin jällegi üksinda kodus ja vaatasin telekat.Võiks naljana isegi mainida ,et mul on maailma "põnevaim" elu,sest tõesti ma pean peaaegu igal õhtul üksinda kodus istuma.Noh tegelikult ma ei pea ,aga ma ei ole selline peoloom ,kes käib igal õhtul peol ennast täis joomas.
Panin teleka kinni ja kõndisin trepist üles ,kui kuidagi vaikselt kuulsin kaugelt ,et The Wanted -Warzone mängib.
Mu telo.tuli kohe meelde ja võtsin 2 trepiasted korraga.Teisel korrusel ma loomulikult jooksin ja oleksin oma toa ukse kurviga käbla pannud.Õnneks ,aga sain tasakaalu tagasi ja haarasin kirjutuslaualt oma telefoni.
"Jaah !?"laususin hingeldades.
"Tsau !"hüüdis hääl teisel poole toru."Maratonilt tulid või?"küsis sama hääl ,aga üllatunumalt.
"Jah tead .Aga mis muidu oli?"küsisin nüüd mina Helikalt ning istusin kotttoolile maha.
"Okei ,pidžaamapidu."lausus ta rahulikumalt ning ootas vist mu vastust.
"Me liiga suured selliste asjade jaoks pole?"küsisin naerdes.
"Eih ."lausus ta lihtsalt ,aga selgelt ning rääkis edasi"Tuled või ei tule?"
"Okei ,eks ma siis tule ,aga jah mul läheb kaua aega sättimisele."laususin ning tõusin püsti.
"Mul on aega siin küllaga ."vastas ta õnnelikult ning pani toru ära.




-------------
Koputasin puidust uksele ,mis oli tumadama lakiga üle võõbatud.
"Come in ."lausus Helika ,kui oli ukse avanud.Liikusin tema koju sisse koos oma raske spordikotiga ,mis oli igasugust rämpsu täis.
Asetasin selle maha ning võtsin oma ketsid jalast ära.
"Nii midagi söödavat ka kaasa võtsid."küsis ta kavalalt ning toetas ennast vastu kappi ,kui olime kööki jõudnud.
"Noh midagi peaks mul kotis küll olema ."vastasin oma kotti köögikapile tõstes.
Võtsin küljesahtlist välja 2 pakki krõpse ja 3 tahvlit shokolaadi .
"Shokolaad!"lausus ta üllatunult ,aga samal rõõmsalt ning krabas 2 tahvlit endale.
"Hei !"hüüdsin talle ,aga ta näitas ainult keelt.
"Okei ,aga ma viin siis koti üles ."laususin ning kõndisin trepist üles.
"Ma nii kaua viin asjad elutuppa."ütles ta veel ennem ,kui olin jõudnud astuda viimasele astmele.

Alla jõudes oli terve diivanilaud täis maiustusi ,krõpse ,jooke (mitte alkohoolseid) ...jpm.
"Ma tahan krõpsu."laususin kiirsammuga laua poole minnes.
"Ma söön siis nii kaua shokolaadi."lausus ta juba teist tahvlit avades.Muigasin veid selle peale ja pistsin endale ühe krõpsu suhu.


-------------

Hommikune äratus tuli mul kellegi kõva kisa peale.
Mis nüüd siis on?küsisin sosinal istukile tõustes ning tõmbasin endalt teki pealt.
Liikusin koridoris ringi ,kui ma nägin vannitoas tulukest.Läksin uksetaha ja küsisin "On kõik korras?"ning jäin vastust ootama.
"Tule sisse ,lihtsalt mu elu tähtsaim vahend suri välja ."vastas ta murelikult .Lükkasin ukse pärani lahti ja nägin Helikat ,koos sirgendajaga ,mida ta hoidis oma paremas käes.
"Sirgendaja?"küsisin muigega .
"Jah !"lausus ta mornilt ."Ära naera siin midagi ."ütles ta pahaselt ning jäi mind solvunult vaatama.
"Jumal hoia.Sa lähed sirgendaja pärast nii närvi."laususin tusaselt ,sest sellist põhjust ma küll ei oodanud ärkamise.ks.
"Mida ma ilma sirgendajata teen .Mu elu on läbi ju ."ütles ta oma paremat kätt vaadates."Eks ma pean endale hauda kaevama minema."ütles ta naljatledes ja tõmbas pistikust sirgendaja juhtme välja.
"Midagi ei lähe sa kaevama .Hoopis läheme ja ostame sulle täna uue sirgendaja poest ."laususin targalt ning pühkisin uniselt silmi.
"Sorry ,et nii varakult pidid ärkama."ütles ta sosinal ning kallistas mind.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!