Teema: Järjejutud / Armastus

Strange Boy / Chapter 1 ( Diamond Heart) (0)

Someday, we’ll forget the hurt , the reason we cried and who caused us pain. We will finally realize that the secret of being free is not revenge, but letting things unfold in their own way and own time.











After all , what matters is not the first , but the last chapter of our life which shows how well we ran the race.





So smile , laugh , forgive , believe and love all over again.

















’’ On need viimased asjad ? ’’ küsis Tristan mu käest kui olin viimase kohvri talle ulatanud ning ta oli selle autosse pannud. ’’ Need olid viimased ’’ naeratasin nukralt ning kallistasin teda . ’’ Ma hakkan igatsema sind,pisike ’’ sõnas ta ning hoidis mind enda vastas tugevalt .







Tristan on 19 siniste silmadega ning musta peaga , oleme koos olnud ligikaudu 2 aastat juba ja me pole kordagi olnud lahkus nii kaua kui nüüd peame olema.





’’ Joc luba mulle ,et sa ei hakka seal olles tegemist tegema teiste poistega . ’’ lausus ta lastes lahti minust .



’’ Mhh .... Tristan sina oled mul ja mul ei ole kedagi teist vaja ’’ sõnasin poisile ning vaatasin ta siniseid silmi. Ta tuli ligemale ning suudles mind hüvasti jätuks. Eemale tõmbudes nägin kerget pisarat ta silmanurgas , tõmbasin ära selle sõrmega ning naeratasin nukralt ’’ Ma armastan sind Jocelyn ’’ naeratas ta . Kallistasin teda uuesti ’’ Mina sind ka , Tristan ’’ pomisesin ta kõrva õrnalt. Seisime nii kuskil 5 minutit kui kõige selle lõpetas taksojuhi signaal.Lasi lahti Tristanist ning istusin autosse.



’’ Helista mulle siis kui kohal oled ’’ naeratas ta ning pani ukse kinni . Pisarad langesid mööda mu põski alla ning toetasin nurkalt pea vastu autoakent. Ta jooksis kergelt auto kõrval , kui kõnnitee lõppes jäi ta seisma ning lehvitas nukralt järgi.



Peagi jõudsin lennujaama , ulatasin taskojuhule raha ning võtsin enda kohvrid minnes sisse lennujaama.Kõndisin leti taha ning ostsin ühe otsa pileti Trenton-i.Kõndisin värava juurde ning ulatasin pileti stuardressile .



’’ Head lendu ’’ naeratas ta ning tuli eest ära .Kõndisin mööda koridori lennukisse. Istusin akna alla. Peagi istus mu kõrvale tuli pruunika peaga poiss kes naeratas sõbralikult ’’ Tohib istuda siia ? ’’ küsis ta .’’ Ja ikka istuge kuhu tahate ’’ sõnasin ning panin klapid pähe. Panin muusika mängima kuid peagi too sama poiss koputas mu õlale . Vaatasin ta poole ’’ Mida ? ’’ küsisin ta käest ning ta pööritas kergelt silmi mu hääletooni peale . ’’Sa lendad Trenton-isse ? ’’ küsis ta ning võttis mantli ära . Tal oli seljas helesinised altkitsad teksad ning lühikeste varrukatega v –kaelusega t-särk mis tõi vägagi esile ta musklis käed. Ma ei tea kui kaua ma olin teda jõllitanud kuid ta naer katkestas mu jõllitamise . ’’ Oota mind sa küsid ? ’’ küsisin ning vaatasin ta poole korraks , mul pilk jäi ta tumedatel silmadel mille all loid kerged sinakad laigud.



’’ Kas sa lähed Trenton-isse ? ’’ küsis ta uuesti ning vehkis kergelt käega mu näo ees .Pöörasin pilgu enda sülle ’’ Jah ’’ sõnasin ning vaatasin Tristani pilti enda telefonist .



’’ Too on su kutt ? ’’ küsis ta ning vaatas ka . Noogutasin nukralt ’’ Endine peagi . ’’



’’ Ma olen Henry ’’ sõnas poiss ning naeratas ning ulatas tervituseks käe .’’ Jocelyn aga ütle Joc ’’ laususin ning surusin ta kätt tervituseks, mu kehast käis kerge surin läbi kui mu sõrmed puudutasid tema omasid, tõmbasin kiiruga käe ära ning pöörasin pilgu aknast välja . Ülejäänud aja olime mõlemad vait . Vahepeal nägin silmanurgast kuidas Henry minu poole vaatas naeratades kui ma ümisema hakkasin. Sulgesin silmad ning peagi ma uinusin.



’’ Jocelyn ärka me oleme kohal ’’ kuulsin mahedast häält enda kõrvus kumisemas . Avasin uniselt silmad ning vaatasin Henry poole , ta oli kadunud. Vaatasin ringi ning nägin teda välja minemas . Tõusin püsti ning võtsin enda käekoti , kõndisin väsinult välja lennukist.



Trenton on väike linn , kus paistab iga päev päike ning siinsed inimesed elavad surfamise nimel.Elasin siin kui olin väike , aga kui ema ja isa lahutasid kolis ema koos minuga minema siit ning sellest ajast saadik pole ma siin käinud . Nüüd kui mu vanemad said teadmata asja olul surma , kutsus mu tädi mind siia elama . Ma oleksin nvn siia tulnud elama kuna ma sain siin asuvasse kooli sisse .



Kõndisin maha vaadates sisse lennujaama. Nägin Henryt eemal akna vasta nõjatumas ning ühe naisega rääkimas . Kõndisin mööda temast ning ta naeratas kergelt. Tädi seisis eemal ning naeratas mind nähes.



’’ Jocelyn lõpuks ometi ’’ sõnas ta nuttes ning kallistas mind , kallistasin vastu naeratades ’’ Palun ära nuta ’’ muigasin kergelt ’’ Sa oled nii oma ema moodi ,tema blondid juuksed ja tema pruunid silmad ’’ . Lasin lahti tädi Daphnest lahti ning võtsin enda kohvri lindilt .



’’ Michael ootab meid autoga lennujaama ees ’’ naeratas ta . Michael oli mu tädipoeg , kes oli mulle kui venna eest . Tema oli see kes mu paberid kooli saatis . Ta on 17 , nagu minagi ning tal on pruunid lühikesed juuksed milles on kerged blondid laigud sees. Ta on surfar , nagu kõik teised siinsed poisid .



Vaatasin korra Henry poole ,kes lehvitas kergelt mulle , naeratasin ning kõndisime välja lennujaamast. Michael seisis täpsel lennujaames ees oma Nissaniga ning ta oli muutunud ja vägagi. Ta oli pikem ja tugevam kui varem.



’’ Oiii kes tuli ’’ naeratas ta ning kallistas mind , mul käis teda kallistades täpselt sama värin kehast läbi mis oli siis kui Henry sõrmed minu omasid puudutasin. Tõmbusin eemale kergelt . Ta näo ilme muutus nähe mu reaktsiooni .



’’Anyway sa oled muutunud Michael ’’ naeratasin ning sasisin ta pead .



’’ Lihtsalt vanemaks saanud . ’’ naeris ta kergelt ning tegi auto ukse lahti . Henry kõndisin samal ajal tolle naisega välja lennujaamast . Michael viipas talle kergelt ning poiss tuli meie juurde.



’’ Mida sa siin teed ? ’’ küsis Michael ta käest kergelt vihaselt.



’’ Ma tulin tagasi , ma ütlesin sulle ,et ma tulen tagasi ja ma pean oma seda.....Ahh heyy Joc ’’ minu nime mainides naeratas ta kergelt. Michael tõmbas ta endaga eemale ning ta näost oli näha ta oli veidike vihane poisi peale. Nad rääkisid umbes 5 minutit seal ning seejärel Henry lahkus selle naisega.



’’ Kus sa teda tead ? ’’ küsisin Michaeli käest kuid ta vaikis.

Teavita ebasobivast sissekandest!