Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Võistlused / Kosmoselaev 12 - Lõppenud!!!

Kosmoselaev 12. (0)

18.02.2009 11:27, x411 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Ühel hommikul enne kahteist, lebasin voodis haigena. Pea oli hästi raske, ning valutas takka. Tõusin voodist, ning hakkasin astuma trepist alla köögipoole. Valmistasin endale kaks sändvitši ning tulin üles tagasi. All korrusel mängis automaatvastaja :
,, Tom! Too-om! Hei, NASA kutsus UK'd enda pardale reedeks, kella 17.00'ks. Ole kindlasti seal, proovime minna avastama uut planeeti. Helista ! ''
Mõtlesin kohe alguses, et Anniel tuleb sünnipäev, ning ta saaks pahaseks, solvuks, kui ma ei tuleks sinna. Ülehomme oleks väljasõit, ja just siis, kui Annie peab sünnipäeva.
Jooksin alla uuesti automaatvastajat kuulama.
Kuulasin, kuni lõpuks sain asjast õigesti aru. See oleks minu elu reis. Seda ei saaks ära jätta, eriti veel kui uue planeediga seoses lendame.

Möödus 2 päeva, käes reede, 13.00

Kõndisin mööda NASA peamaja treppidest ülesse, ning märkasin väikest majakatuld. Kõndisin veel ülesse, kui jooksuga tuli Jim mulle vastu. Olin täielikult unustanud Annie sünnipäeva. See oli täiesti meelest ära läinud. Kuidas ma sain selline puupea olla?
Helistasin Anniele, kuid vastu võttis masin.
,, Jätke oma teade palun peale piiksu! ''
,, Hei, armsake! Seoses NASA väljasõiduga, ei ole võimalustki sinu parimale peole tulla. Heastan selle sulle, ning palun... hoia pöialt, et midagi ei juhtuks. Sinu Tom. ''

Pärast seda olin mõttesse pääris kauaks juba jäänud. Hakkasin uuesti astuma ja astusin uksest sisse. Seal oli Darren mind ootamas. Ta tervitas, ning näitas Kosmoselaev 12 pardakaarti. See oli vapustav. Mitte kellegil pole olnud niisugust reisi.
Tundsin ikka midagi kihelevat, et midagi juhtub, kuid Darren ütles, et ma peaks teda usaldama. Kell oli juba 16.00 , ning aeg oli pardale minna. Jätsin Anniele veel teisegi sõnumi, ning lootsin, et ta mõistab mind, ja kui tähtis see mulle on.
,, Kõik pardale ! '' hüüdis Felix.

Astusingi lõpuks siis pardale, ning Felix sidus mu kõrgele toolile. Siis sidus ta aga Darreni teisele toolile. Alice ja Bonnie läksid taha istuma. Kapten oli Darren.
Ootasime pool tundi pikkisilmi, et õhku tõusta. Ja siis äkki me juba tõusimegi, ning akanast oli näha tõusu. Päike hakkas imelikult vara juba loojuma, ning esimest korda ma nägin seda.
Olime üsna lähedal juba, ning tükike planeeti paistis juba. Vaatasin, ja vaatasin - kuni olimegi kohal. Võtsime end kaua rihmadest lahti, ning esimesena astusin mina laevalt välja. Planeet oli valge-sinikas. Mõnes tuhmas kohas oli ka halli, ning katsusin seda. Planeedi pind pudenes. Seda oli võimalik nagu liiva kätte võtta. Kuid seal oli raske kõndida, kuna gravitatsioon ei olnud väga tugev. Järsku hakkas Alice lõug kipitama, ning ta tõstis oma maski ära. Entnäe, kõik keelasid teda, kuid Alice oli vist puupeaga inimene, kui õpib kosmonaudiks, ja võtab maski ära. Kui ta oligi juba maski ära võtt, oli planeedil õhk. Samasugune õhk , nagu Maal. Otsustasimegi siis planeedile nimeks panna Airo, mis tähendaks õhuga planeeti 2. Istusime planeedil , ning mõtlesime kaua-kaua. Selleks trippiks läks meil aega üheks otsaks 2 päeva.
Siis aga istusime tagasi laeva, ning käivitasime oma laeva. Kõik meie reis läks kenasti, ning jõudsime ka kohale normaalselt. Kui olin laevast juba välja astunud, ootas mind Annie.

,, Kallis ! Kui hea, et sa tagasi oled. Ma oleksin äärepealt infarkti saanud, kui sa seda ütlesid! '' sõnas Annie.
Kallistasin teda tugevalt, ning kui minupoole vaadati, tegin silmaga ,, plõks! ''

Autori kommentaar »

Airo .

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


pinkdress

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima