Teema: Võistlused / Kui mina oleksin draakon ... - LÕPPENUD!

Draakonipoiss Craww ja helesinine helendav Agramenuze Sädenool (1)

"Ema,
kas ma pean tõesti selle rohelise möksi ära jooma?" küsisin ma, kui ema katla ääres vaaritas, higipiisad lauba peal. "Muidugi, sa ju tead küll, et kõik kasvavad draakonid peavad seda jooma, siis hakkab elus hästi minema." vastas draakoniema Zoe. Ma ohkasin ning läksin oma tuppa. Kõik ümberringi oli hea ja mõnus. Ainult see vastik roheline möks rikkus kõik ära. Istusin voodisse ja silmitsesin Popstaar Draakon-Gelegazi naeratavat nägu riidekapile kinnitatud plakatilt. Äkitselt ilmus aknalauale põrnikas Zumm. "Tule kaasa!" hingeldas Zumm.
"Kuhu sa mind viid?" pärisin ma. "Iga asi omal ajal" vastas Zumm. Kui olime Džungli põhjaserva jõudnud, hakkas mul veidi jahe. "Heida pikali, kähku!" hüüatas Zumm äkitselt. Ja mida ma kuulsin! Punanahkade sõjakisa! Mul hakkas hirm... Jälle nad tungivad siia meie maale! Aga meie Zummiga olime ohutult põõsaste taga varjus. Nii kahju, et ma teisi draakoneid punanahkade eest ei saa hoiatada. Äkitselt ütles põrnikas: "Craww, tule siia... Mul on sulle midagi." Nihkusin Zummile lähemale ja nägin tema peopesas helesinist helendavat kuuli. See oli ilus... Lõpuks aimasin, et võiks küsida, mis too on. "Agramenuze Sädenool. Kõige vastu, mis meie maa vastu. Hävitab isegi punanahad. Aga kui see vaenlaste kätte satub..." Zumm jäi äkitselt vait. "Ütle, mis siis juhtub, kui see punanahkade kätte satub?? Ütle!!" anusin ma. "Punanahad... Nad saavad meie võimu endale." ohkas põrnikapoiss. "Nonii! Kes meil siis siin on?" Punanahkade pealik võttis meilt natist kinni, endal punanahkade rodu järel. Neil olid relvad. Kohutavad relvad. Ja mina veel arvasin, et need koletised ei märka meid. "Ahhaaa! Sina põrnikas annad nüüd mulle Sädenoole!" ütles punanahkade pealik irvitades. Siis seoti meid Zummiga kinni. Eemalt paistis giljotiin*...
"AAAAHHHH!" karjusin ma. Minu ümber oli minu tuba. Popstaar Draakon-Gelegazi plakat. Olin higiga kaetud. Õnneks ainult uni. Otsustasin piiluda kööki. Ema oli just rohelise möksi valmis saanud. "Ema... Ega meile punanahad enam kallale tule?" küsisin ma. "Ära ole rumal! Meie maa ju otsustas liituda DraakonimaadeLiiduga ja siis ei saa meile enam keegi kallale tulla." vastas draakoniema. Ohkasin. Võtsin puust tassi ja jõin ruttu selle rohelise löga ära. Polnudki nii hull. Läksin oma tuppa tagasi. Istusin voodile. Äkitselt silmasin öökapil üht asjakest... Helesinine helendav Agramenuze Sädenool...! Olin väga imestunud. Kuid siis muigasin ning asetasin kuuli oma salapeidikusse. Missugusesse salapeidukohta, seda ma teile juba ei ütle... Igatahes läks elu rahulikult edasi ja helendav Agramenuze Sädenool oli kindlas kohas.


*giljotiin-vanaaegne tapariist

Teavita ebasobivast sissekandest!