Poiss, kes läks (2)

Kõndisin ma üle tee,
üle laia ookeani pluss veel vee.
Kohtasin siis väikest meest,
suur nii väljast, väike seest.
Ütles: "Tule lähme koos,
parem kaksi, tuulehoos!"
Muidugi ma läksin kaasa,
ei kavatsenud veel ma naasta.
See tee meil oli üsna pikk,
sest sõiduvahendiks meil sikk.
Ta haigestus ja kokku kukkus,
pärast aga hoopis hukkus!
Oh pisaraid ja nuttu koos,
läksime me tuulehoos!
Astusime, sammusime,
sõime komme, kaalusime.
Tee peal kilosi juurde võtsin,
pärast need ka maha sõitsin.
Lõpuks pärast kohale jõudsime,
enne seda veelkord sõudsime.
Siiski naine nägi meid koos,
teadis - tuleme tuulehoos!
Koha nimeks kogematta,
see mul oli teadmatta!
Nimeks kohal Särgiaju,
seda minu pea ei taju!
Pärast aega viites meil,
ja ka kahjuks mõnel teil,
meelde tuli - lahkuma me peame,
seda ka me ka lõpuks teeme!

FAILFAILFAIL!

Autori kommentaar »