Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

"Ükskord saab kõik tõeks 2" (1)

"Ma tahtsin sulle öelda,et ma armastan sind,"oli sinna kirjutatud.Ma mõtlesin,et mida se tähendab."Ta armastab mind,ta armastab mind,ta armastab mind...jne,"kordasin ma endale.Ma püüdsin maha rahuneda.Ma lülitasin muusikakeskuse vaikselt mängima ja viskasin voodisse pikali.Ma jäin nii sinna magama.Unes nägin sama käekirjaga kirjutatud kirja.Sinna oli kirjutatud:"Iris tule pööningule!"Ma ärkasin üles oli öö.Jooksin automaatselt pööningule ja ronisin redelist üles.Seal ootas mind Alex.Ta oli vait ja tal oli käes mingi särav asi."Tere!"ütlesin ma vaikselt."Tere!Ma juba ootasingi sind,"ütles Alex.Ma istusin tema kõrvale tolmusele põrandale ja vaatasin talle otsa."Kas...?"tahtsin ma küsida,kuid ta jõudis juba vastata:"Jah!Ma olen vampiir."Ma ei tea kuidas ta seda teadis,et ma tahtsin temalt küsida just seda,aga ma ei kartnud.Ta asetas mulle pihku kaelakee.Maailma ilusama ripatsi mida ma eales näinud olin.Se oli hõbedane ja väikese südamekesega."Aitäh!"ütlesin ma naeratades.Ta aitas selle mulle kaela.Alles nüüd märkasin säravat kivi südame keskel.Poisi silmad vaatasid mulle nii otsa,et mul hakkasid rõõmust pisarad voolama.Ma ei teadnud ise kas ma olen nüüd rõõmus või kurb.Se oli maailma ilusam paik kus ma olin käinud ja maailma ilusam poiss keda ma olin näinud."Ma käisin siin ennem ka kas se raamat oli..."ma ei jõudnudki veel lõpetada kui ta vastas:"Jah.Ma tõin selle sulle.Aga se rebitud leht...keegi jõudis siia enne sind ja mitte uksekaudu."Kas siis keegi teab...?"küsisin ma."Jah!"vastas ta kurja pilguga."Miks to isik nii tegi?"küsisin ma."Ma ei tea,aga se ei olnud isik,"vastas ta.Alex käitus natuke kummaliselt,veel kummalisemalt kui koolis.Tundsin teda 1.klassist.Olin temasse armunud esimesest silmapilgust.Juba hakkas päike tõusma.Ma polnud märganudki kui kiiresti aeg möödus.Ja ma polnud märganud,et Alex oli kadunud.Ma jooksin treppidest alla,sest ma polnud ka märkanud,et mu kõht korises juba pikemat aega.Ema oli juba üleval ja keetis kohvi."Sa nii vara üleval juba,"ütles ema uniselt."Jah vastasin ma natuke kurvalt.Mu ema ilmselt märkas keed mu kaelas."Kust sa selle kaelakee said?"küsis ema."Ma ostsin eile.Ma olin natuke raha kogunud,"valetasin ma."Okei.Mine hakka nüüd kohvreid pakkima,me peame kell 12.00 lennujaamas olema,"ütles ema."Juba täna!"olin ma paanikas,sest mul polnud meeles.Jooksin kähku oma tuppa.Võtsin voodi alt spordikoti ja hakkasin asju sisse laduma.Kõigepealt tühjendasin aluspesusahtli kotti.Võtsin oma kohvri.Pakkisin sinna oma riided ja ujukad.Võtsin veel ühe kohvri.Loendasin asju:"Läppar,mobla,ipod,kaisupadi,fotokas,läppari internett,läppari laadia,pinal,2 joonistusblokki,mõned plaadid,paar dvd,rahakott ja päikseprillid.Oot ja vampiiride raamat.Olin valmis minema.Kell oli 07.00.Emal olid juba kohvrid pakitud.Ahjaa ma toppisin veel plätud ka kuidagi ära sinna.Ladusin kohvrid ja spordikoti pakiruumi ja istusin autosse.Ema pani oma asjad tagaistmetele.Sõidsime 2,5 tunniga lennujaama.Käisime seal kohvikus ja istusime lennukisse.Võtsin välja ipodi ja hakkasin muusikat kuulama.Minu juurde tuli üks stuardess ja ütles:"Vabandage,aga elektriseadmeid ei tohi ennem kasutada kui piloot on selleks loa andnud.Muide kas soovite midagi?"Ma vastasin:"Jah ma võtaksin ühe cocacola."Stuardess vastas:"Oodake kohe saab."Istusin ja vaatasin aksnast välja.Järsku kästi kinnitada turvavööd.Ma lausa võpatasin.Kinnitasin turvavöö.Kui olime õhku tõusnud,siis tuli minu juurde se sama stuardess cocacolaga."Aitähh!"ütlesin ma naeratades."Muide,nüüd võite te elektri seadmeid kasutada,"ütles stuardess viisakalt ja kõndis minema.Me lendasime päris kaua aega.Ma magasin vahepeal,sest ma polnud öösel maganud.Kui me kohal olime võtsime esmalt hotelli.Se oli mere ääres.Sain endale rõduga toa.Rõdult oli näha sinist merd.Se oli nii ilus.Tõmbasin selga bikiinid,panin ette päisekad ja jalga panin plätud.Võtsin rätiku ning jalutasin mereäärde.Istusin rätikule ja määrisin päiksekreemi endale peale.Viskasin mõnusalt pikali ning sulgesin silmad.Äkki avasin need taas.Kuulsin,et keegi hõikab mind.Se oli... (jätkub)

Teavita ebasobivast sissekandest!