Mk on äge nagu ta on ja mina ei taha et seda muudetaks , see on nii tore nagu see on
Suvaline päevik
Sa istud oma toas - uks lukus - käes pastakas ja paber sinu ees. Su käsi väriseb ja pisarad hakkavad uuesti voolama - kolmandat korda tunni jooksul. ' Minu pere' kirjutad sa lehe üles äärele aga sa otsustad et see on halb viis enda kirja alustada - enda enesetapu kirja. Sa proovid uuesti, alustad uuesti - jälle ja jälle, aga sa ei tea kuidas alustada. Keegi ei saa sinust aru; keegi ei saa aru mis sul hetkel toimub, sa oled üksi - või vähemalt nii sa arvad. Kedagi ei huvitaks kas sa oled elus või mitte, sa ei tähenda kellegigle midagi.
On öö ja sa lähed voodisse ' Hüvasti' sa sosistad pimedusse. Ja sellega, võtad sa oma viimase hingetõmbe ja lõpetad selle kõik.
Kedagi ei huvita jah? Noh, sa arvasid valesti. On teisipäev järgmisel hommikul ja kui kell on 7:21, su ema tuleb ka koputab su uksele. Ta ei tea et sa teda ei kuule - ta ei tea et sa oled läinud. Ta koputab veel paar korda, kutsudes sinu nime, et sa ukse avaksid. Vastust pole, ta avab ukse ja karjatab. Ta kukub põrandale, samal ajal kui su isa kiirustab sinu tuppa. Su õed-vennad on juba ammu koolis. Su väga nõrk ema võtab kokku kõik energia mis tal on - mis on lähedal mittemillegile - et sinu juurde kõndida. Ta kummardab ...