Euroopa Komisjon on avaldanud oma lehel lepingu 1246-leheküljelise täisteksti ja mitmed täiendavad lepingud ning deklaratsioonid. Milles täpsemalt on kokku lepitud ja milles mitte? Siin on link tekstile.

Kaubavahetus ja võrdne konkurents

- Kokkuleppe põhiliseks osaks on vabakaubandusleping ja selle järgi jätkub kaubavahetus Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel nullkvootide ja nulltariifidega.

- Üks läbirääkimiste olulisemaid vaidlusteemasid ehk võrdse konkurentsi tagamine on sõnastatud nii, et mõlemad pooled kohustuvad säilitama võrdselt kõrged standardid keskkonnakaitses ja töötingimustes ning tagama võrdsed tingimused riigiabi andmisel. Samas on see täpsemalt reguleerimata ja mõlemad pooled on vabad oma standardeid ise kehtestama, küll aga võivad osapooled ebavõrdse olukorra tekkimisel oma ettevõtete jaoks vastata tollitariifide kehtestamisega. See tähendab sisuliselt, et paljuski peab Suurbritannia nulltariifide säilitamiseks jääma järgima suurema turu ehk Euroopa Liidu standardeid.

- Ettevõtted võivad vaidlustada riiklikes kohtutes riigiabi andmise kui see seab nad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Suurbritanniale oluliselt ei toetu süsteem Euroopa Liidu õigusele ega Euroopa Kohtule, aga brittidelt oodatakse iseseisva riigiabi hindava ameti loomist.

- Kuigi vabakaubandusleping on sõlmitud tähendab Suurbritannia lahkumine ühisturult ja tolliliidust mitmesuguste kontrollide teket piirile ja tollideklaratsioonide täitmist ehk takistusi kaupade liikumisele.

Teenused

- Lõppeb paljude erialade esindajate nagu näiteks arstide, õdede, inseneride või arhitektide professionaalse kvalifikatsiooni automaatne tunnustamine. Kui selles osas tulevikus erikokkuleppeid ei sünni, peab Eesti arhitekt enne Suurbritannias tööle pääsemist seal oma oskusi tõendama.

- Olulises finantssektoris kaob ära automaatne finantsteenuste tegevuslubade tunnustamine (passporting), mis tähendab tõkkeid teenuste osutamisel. Uuel aastal loodavad osapooled tuleviku koostöö osas kokku leppida.

- Uuel aastal loodetakse jõuda andmekaitse standardite vastastikkuse tunnustamiseni, mis tagaks majandusele olulise andmete vaba liikumise.

Kalapüügi õigused

- Kalapüügi õigused oli teine vihase võitluse teema läbirääkimistel. Võrreldes finantssektori või autotööstusega on tegemist olematu mahuga valdkonnaga, aga selle väärtus pole niivõrd rahaline kuivõrd sotsiaalne ja sümboolne. Viie ja poole aastase üleminekuaja jooksul loovutavad Euroopa Liidu kalurid brittidele veerandi oma praegustest kvootidest.

- Edaspidi määratakse kvoodid igaaastastel läbirääkimistel. Kui Suurbritannia ei paku Euroopa Liidule soovitud kvooti võib ühendus taas omalt poolt vastata tariifide kehtestamisega kalatoodetele.

Autotööstus

- Valdavalt Suurbritanniast väljastpoolt pärit osadest kokkupandud autodele ei jää kehtima nulltariifid, samas on britid suutnud elektriautodele erandina parimad võimalikud tariifid välja kaubelda.

Transport

- Osapooled tunnustavad vastastikku kõiki lubasid ja veofirmadele laienevad kõik transiidi õigused, samas jääb briti veokijuhtidele vaid ühe mahalaadimise ja ühe pealevõtmise õigus Euroopa Liidus senise kolme asemel. Samamoodi vähenevad mandrilt pärit autojuhtide võimalused saareriigis.

- Lennufirmade lennuõigused Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel jäävad kehtima, küll aga kaotavad briti firmad õiguse teha lende kahe Euroopa Liidu linna vahel. Nii peavad ettevõtted looma tütarettevõtted Euroopa Liidus.

Reisimine

- Inimeste vaba liikumine lõppeb. Kuni 90 päevaks on reisimine on viisavaba, pikemaks külastuseks on vaja viisat. Mõnede elukutsete jaoks jääb pikem riigis viibimine lubatuks, nende hulka ei kuulu aga näiteks sportlased, kunstnikud ega muusikud.

- Tervisekindlustus kehtib vastastikku. Varasemast ajast Suurbritannias elavad Euroopa Liidu kodanike ja mandril elavate briti kodanike õigusi kaitseb lahkumislepe, nende õigused jäävad laias laastus samaks praegustega.

- Lõpeb lemmikloomade passide automaatne vastastikkune tunnustamine.

- Telefoni kasutajad peavad arvestama rändlustasu lisandumise võimalusega.

Teadus ja haridus

- Suurbritannia jääb osalema Euroopa Liidu teadusprogrammis Horisont ja kosmoseprogrammis Copernicus.

- Suurbritannia jääb kõrvale Erasmuse tudengivahetuse programmist. See tähendab, et näiteks Eesti tudengid ei saa selle programmi raames enam Suurbritannia ülikoolidesse minna ega britid Eestisse tulla.

Kaitse ja julgeolek

- Väheneb info jagamine Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel. Europolis ja Eurojustis muutub Suurbritannia tavaliseks kolmandaks riigiks, samuti kaotavad britid ligipääsu Schengeni infosüsteemile. Siiski näevad briti jõuametid olulist lennureisijate infot, karistusregistri, DNA ja näpujälgede infot.

Leping ei hõlma välispoliitikat, välisjulgeoleku- ja kaitsekoostööd, kuna Ühendkuningriik ei soovinud selles küsimuses läbirääkimisi pidada. Nii puudub edaspidi ühine raamistik näiteks sanktsioonide kehtestamiseks.

***

Vaatamata kaubandusleppe olemasolule seisavad alates 1. jaanuarist ees suured muutused. Suurbritannia lahkub Euroopa Liidu ühtselt turult ja tolliliidust. Isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel lõppeb. Tekivad kaks eraldiseisvat turgu ja kaks õiguslikku ruumi, mis tekitab kaupade ja teenustega kauplemises ning piiriüleses liikuvuses ja muudes suhetes tõkkeid, mida praegu ei ole.

Leppeni jõuti alles jõululaupäeval, mis jätab äärmiselt vähe aega selle jõustamiseks alates 1. jaanuarist. Selleks peavad kõik riigid andma oma heakskiidu. Et Euroopa Parlament ei jõua selle aja jooksul omalt poolt lepet menetleda, kehtestatakse leping ajutiselt 28. veebruarini, selle perioodi jooksul peab parlament andma leppele oma hinnangu.