Kahtlane päike. (2)

Üks sekund, üks minut, üks tund, üks, päev, üks nädal, üks kuu, üks aasta
Nii ka tüdruk Liizega.

Saage tuttavaks tüdruk Liizega. Liize on 5 meetri pikkused juuksed, varjab oma nägu kuid nähtud on, et tal on erkpunased huuled ta kannab maani kollast kleiti ja elab... kahtlases tornis!!


Ühel päeval Liize magas ja magas kord sai sekunditest minutid, minutidest tund. Kui Liize midagi tundis oma justes rikkus see tema une ära Liize võttis oma kuldmõõga kui lõpuks nägi maas ühte pisikest draakonit.

Liize: "Oi väikseke sa nii tilluke! ma annan sulle süüa.
Nii, siis Liize lauldes oma ühte viisi tegi ta Draakonile süüa.



"Sulle ma nüüd süüa teen!"
"Tean ka, et oled üks pisike tibu!"
"Seega nüüd ma sulle piima, karamelli kooki pakkun!"
"Annan selle sulle!, Nimeks sulle panen Kellu!"
"Kuid nüüd kui sekunditest tekkivad minutit... minutitest tunnid..
"Seejärel päev, nädal, kuu, aasta!!!!""


8 AASTAT HILJEM!

Nüüd kui Liize on 18 on tema draakon nii suur, et see enam tuppa ei mahu.
Liize võtab oma mõõga ja läheb draakoni otsa.
Liize:" Nooh lähme päikese otsa päevitama minu Kellu!"
Nii rändasidki Kellu ja Liize nagu parimad sõbrad kui päike oli hoopis roheline ja nii külm, et sure või ära.!

Liize: "Mis sinuga juhtus Preili päike?!"

Päike lõi Liizet nii, et Liize kukkus ühte punasesse auku!
Draakon proovis järele minna kuid päike oli esimene. Ja keeris sulgus.
Draakon lõi nutma. Ja nuttis sekundeid, minuteid, päevi, nädalad, kuusid, aastaid... Kui draakoni näole lendas ajaleht. Draakon ei osanud lugeda kui ta uuris oma mälestusi ja tuli meelde, et Liize õpetas teda lugema.
Ajalehes oli kirjas: "Liize surnukeha leiti Wizardtiti jõe äärest"
Draakon läks sinna ja nägi verist Liizet kelle juuksed oli lõigutud... Ja lõigatud juuksed ulpisid vee sees...
haledusest suri seal ka tema draakon.