Naaberkorter #3 (2)

Ma nägin und. See oli üle pika aja ilus. Ma hoidsin sellest kinni kaua sain kuid lõpuks ununesid detaile.
Täna on esmaspäev.
See tähendab et täna on kool. Ja ma näen neid debiilikuid seal ringi töllerdavat kes arvavad et kui nad palju roppusi kasutavad ja teisi sõimavad on nad lahedad.
Lollid loomad.

***

Venekeele õps lõugas mu peale paar korda rohkem polnud hullu midagi. Hinnetest on mul pikemat aega juba suva. Küll ma veerandi lõpus parandan ja kraabin ust.

***

Ma jäin bussist maha. Tore. Ma pean tunni ootama uut bussi.

***
Ma kolisin õppimisega rõdule. Kuigi ma ei tee koduseid ülesandeid. Emps lihtsalt arvab et teen.
Tegelikult ootasin Karlist.
Ta tekitas teatus sümpaatiat minus. Ta oli salapärane.
Ja ta tuligi. Ma ei kujuta ette kust ta teadis et ma siin olen aga ta tervitas mind.
"Hei, Alice" tundsin end halvasti valenime pärast.
"Hei"
"Ma ei olnud kindel kas oled seal"
Ma kergitasin kulmu.
"Kuidas su tänane päev läks ? " küsis ta hetke hiljem.
" Ellu jäin " muigasin ma. Ma vastan seda ALATI. "Sinul ?"
Ma polnud temalt kunagi midagi küsinud.
"Täitsa tore oli "
Ma olin kade. Ma ei mäletanud kuna mu päev viimati tore oli.
"Kas me ei võiks kunagi silmast silma kokku saada ? Imelik läbi seina rääkida."
"Ei, ma ei usu et me saaksime kokku"
"Miks mitte ?" Käisin ma peale. Ma ei näinud ühtegi põhjust miks ei peaks me kokku saame.
"Lihtsalt" sain aru et ta valis sõnu " mul on omad põhjused aga ma luban et me saame kunagi kokku "
Mulle ei meeldi libadused.. Ma hoian neisr kinni ja siis kõik murravad neid. Ja need tekitavad pettumust ja kibestust.

***

Karlis pole pikalt kuulda olnud. Täpsemalt 3 nädalat. Ma tean teda 2 nädalat aga ta on mulle tähtis kuigi ma ei tea temast peale ta nime eriti muud midagi. Ma pole kindelgi kas see ta nimi on.

***

Karlis ikka ei räägi minuga. Kui uksetaga koputamas käisin öeldi mulle et Karlist ei ole. Nad ei täpsustanud mis mõttes ei ole.
Kas ta ei ela seal või et ta pole kodus või et teda üldse ei eksisteeri. Ma panustasin teisele sest ma lootsin et ma ei ole hulluks minemas.
Luulud nähtamatutest sõpradest on viimane mida vajan.

***

Ta tuli tagasi aga iga kord kui küsisin kuna kokku saame ütles ta et ta peab minema. Ma teadsin et see nii läheb. Tüüpilised poisid. Nad teevad alati nii.






Autori kommentaar »