Kolm aastat tagasi tuli üks väike poiss koos oma vanaemaga suures kaubamajas tegutseva jõuvana juurde. Ta ronis jõuluvanale sülle, hoides käes väikese tüdruku pilti.
“Kes see on? küsis jõuluvana naeratades. “Sinu sõber? Või hoopis õde?“Jah, jõuluvana. See on mu õde Saara, kes on väga väga haige vastas poiss kurvalt.
Jõuluvana vaatas korraks eemal seisva poisi vanaema poole ja nägi, et too pühkis silmanurgast pisaraid.
“Mu õde oleks tahtnud nii väga koos minuga sind vaatama tulla, sest ta tõesti igatseb su järelelisas poiss vaikselt.
Jõuluvana püüdis poisi tuju üleval hoida ja teda naeratama panna küsides, mida poiss ka jõuluvanalt kingiks ootab?
Kui poisi aeg läbi sai, tuli vanaema appi, et poissi jõuluvana põlve pealt maha aidata. Samas püüdis ta ka jõuluvanale midagi öelda, kuid jäi siis ometigi vaikseks.
“Milles asi? küsis jõuluvana sõbralikult.
“Ma tean, et seda on küll liiga palju palutud su käest, jõuluvana, kuid vanaema saatis poisi ühe päkapiku juurde kinki saama ja jätkas: “...see tüdrukuke seal pildi peal, see on mu lapselaps ja...tal on leukeemia. Arvatakse, et ta ei ela isegi neid pühi üle. Vanaema silmad olid mattunud pisaraisse. “Kas oleks võimalik...kas ...