Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Noortejutud

This is my secret...okay? (10) (Shounen-ai) (1)

02.08.2014 03:15, x88 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

WARNING! See lugu sisaldab Shounen-ai-d ehk siis boylove ehk siis boy x boy

Kui sulle selline asi ei meeldi siis ära loe =...=

(( I just love yaoi and shounen-ai~ ))

------------------------

Seisin seal ukse taga mõnda aega, niikaua kuni my aju progresseeris seda mis just toimunud oli. Ma ei saanud ikka aru.. Siis kuulsin läbi ukse summutatult nagu..peksmisi hääli ja karjeid. Arlo hääl..karjus. Raputasin pead nind jõllitasin järkuvalt ust. Ma ei suutnud uskuda seda mida ma kuulsin, kuid see oli seal ning ma ei teadnud mida teha. Ma olin nagu kinni liimitud. Siis kui ma kuulsin ühe nõrka 'Palun lõpeta..ma ei suuda rohkem..', jooksin ma lihtsalt majja sisse. Mida ma nägin oli...midagi mis..midagi mida keegi ei peaks nägema..midagi mida keegi ei peaks läbi elama. Arlo lebas maas, kuidagi kerra tõmbunult, et ennast natukenegi kaitsta, samal ajal kui ta isa teda jalaga peksis.

Mina:"LÕPETA ÄRA!" karjusin ning jooksin sinna, hüppasin Arlo isale ette ning üritasin teda minema lükata, mille peale sain ise ka peksa, aga ma üritasin sellest mitte välja teha ning üritasin lihtsalt Arlot päästa.
Ta isa karjus midagi solvavat samal ajal kui ma veel natuke ta käest peksa sain. Põlvitasin maha Arlo juurde ning raputasin teda õrnalt õlast.

Mina:"Arlo, me lähme ära. Kohe praegu.." Pomisesin vaikselt ning aitasin ta istukile.
Arlo:"..T..T-Thanks..." He was sobbing..so I hugged him close.

Arlo isa oli toast ära läinud. Ilmselt otsustas meid 'seekord' minema lasta. või noh, vähemalt midagi sellist ta karjus.

Mõne aja pärast aitasin Arlo püsti ja aitasin tal majast välja kõndida, nii et ta toetus mu peale. Ta põhimõtteliselt ei püsinud püsti. Mõned kohad veritsesid ning mõned sinikad hakkasid juba tekkima. Ma viisin ta enda poole. Ema oli kusagil teises toes nii et ta ei märganud kui me tulime. Toimetasin ta võimalikult kiiresti üles oma tuppa ning panin ta voodi peale istuma, kuhu ta lihtsalt pikali vajus. He had this pained impression on his face...I guess it hurt.

Jooksin kiiresti alla tagasi ja tõin jääd ja sidemeid ja plaastreid ja mida iganes ma arvasin et vaja läheb. Ma tegin kõik mis ma sain ning panin ta siis normaalselt voodisse pikali. Istusin siis ise põrandale maha nii et sain pea voodi peale panna

Mina:"Sa ei lähe sinna tagasi." Pomisesin vaikselt
Arlo:"hmn?..ma ei saa siia jääda ju...nad tulevad järgi mulle.."
Mina:"Ma ei anna sind tagasi neile!"
Arlo:"Aga..."
Mina:" Ei anna......"

Peale seda olime mõlemad pikka aega vait. Mingi hetk märkasin et Arlo oli magama jäänud. Ohkasin vaikselt ja tõusin püsti, et istuda laua taha. Lülitasin arvuti sisse, panin kõrvaklapid pähe ning hakkasin muusikat kuulama ja joonistama. See aitas mõtted mujale viia. Mul ei olnud mingit tahtmist kellegagi rääkida praegu, niiet skype-i ma sisse ei loginud. Ma ei tea kaua aega mul läks, aga mingi hetk sai mul pilt umbes poole peale ning keegi sadas mul uksest sisse. Õde.

Melanie:"Emme ütleb et söök on valmis." Ta peaaegu karjus
Mina:"Ah?" pomisesin ja võtsin klapid peast
Melanie:"Söök. Ja miks see poiss siin on?"
Mina:"ah.. aa. Arlo. Tal läks halvasti."
Melanie:"Mis mõttes?"
Mina:"Peksa sai. Polnud tema süü üldse...I-Igatahes. Söök jah. Mine alla ma tulen kohe. Emmele ei räägi."

Õde noogutas ja jooksis alla. Vaatasin voodi poole. Arlo magas ikka. Ohkasin jälle vaikselt ja läksin alla. Võtsin söögi üles oma tuppa kaasa. Mul polnud eriti isu seega pool sööki jäi alles. Well..siis saab Arlo ka..ma arvan.. Mõne aja pärast tuli ema üles. Õde rääkis jah..ku.rat.

Ema:"Abel mis toimub?"
Mina:"Ema, teda peksti, ta isa peksis teda."
Ema:"Mis see tähendab nüüd?"
Mina:" Ema vaata teda! Sinikad, haavad, aru ei saa või?"
Ema:"Vaata sul on endal ka põsk verine"
Mina:"Huh?....." Katsusin oma põske. Veri oli ära kuivand juba "See pole midagi. Tal on terve keha sinikaid ja marrastusi täis. Emps ta ei lähe sinna tagasi. Ma ei lase."
Ema:"Ta ei saa jääda siia ju. Nad on tema vanemad. Varem või hiljem nad kas tülevad talle ise järgi või nad helistavad politseisse."
Mina:" Ei huvita! Ma ei lase teda sinna tagasi! Ta vaevu suutis kõndida kui ma teda sealt ära viisin ja seda ka minu abiga!"
Ema: Ta ohkas "Ma ei tea..."

Vaatasin mujale. Aknast välja. Ta võiks ära minna nüüd... Õnneks on homme pühapäev niiet kooli ka ei ole... Lõpuks tõusis ema püsti ja läks toast välja. Panin klapid uuesti pähe ja joonistasin edasi. Terve aja mõtlesin selle peale et ma võisin asja hullemaks teha. Kui ta peab sinna tagasi minema siis.. ma ei tea..ma ei taha selle peale mõelda. Ta ei ole seda ära teeninud..mitte kuidagi. Mille eest üldse? Miks ta ema vahele ei tulnud? Miks ta isa teda peksis? Miks?
Ma ei saanud rahu. Mingi aeg hakkasid mul silmad kinni vajuma ning ma ei pannud tähele kui mul pea lauale vajus ning sinna magama jäin.

Ärkasin kusagil keset ööd mingi õrna raputamise peale.

Mina:"mmmmnh...?"
Arlo":Abel..mine magama.."
Mina:" huh?.."
Arlo:"Tule" pomises ta ja ajas mu püsti
Mina:"Ota mida sa üleval teed sa peaks pikali olema.."
Arlo:"Mul on parem veits juba...aitäh" pomises ta väikese naeratusega ning kobisime mõlemad voodisse. Mul on muidu tegelt badass narivoodi aga noh, ma kasutan alumist voodit enamasti..kuna mulle meeldib.. ja nii me läksime mõlemad alumisse voodisse. Jäime mõlemad suht kiiresti magama tagasi. Vähemalt saan rahulikult magada täna..

----------------------------

LELelelleelele. I continued. I'm out of ideas again. yey...:33

Autori kommentaar »

Eyyy~ and it's 3:15, gg :33

Teavita ebasobivast sissekandest!

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

CrazyEmoCookie

yikes
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima