Elul ja surmal on õhkõrn piir 1# (7)

Oli tüüpiline 21 sajandi esimese jaanuari õhtupoolik . Üks täiesti tavaline poiss nimega Ruki õppis matemaatikat . Äkitselt lõi suhteliselt kõva tuulehoog akna lahti . Ruki üritas akent kinni panna kuid see ei läinud . Kuid äkitselt oli toas mingi inimesemoodi elukas . Ei ta ei olnud nagu inimene kuna ta nägu oli lapitud . Tal olid lumivalged silmad ja isik oli naine . Naine astus paar sammu Rukile lähemale ja sosistas "ole ettevaatlik sa võid surra!". Rukit see ehmatus suht rabas . Kummitus vahtis poisiga natuke tõtt ja kadus . Hommikul ärgates avastas ta et oli täiesti tavaliselt oma voodis ja aken oli kinni .Ühesõnaga nagu poleks midagi olnudki . Kuid oma suujuures avastas ta verepiisad . Kooli ta sellelpäeval minna ei julgenud . Alla minnes avastas ta , et ema lebas suurestoas surnuna .

Autori kommentaar »