Ootus (3)

Seisan kaljul ootamas sind.
Sest pidi saama me kohtumispaik.
Aina ootan ja ootan.
Minutid venivad kui tunnid.
Aga sinu nimel ootan kasvõi päeva.


Juuksed lendlemas kõikjale.
Aina ootan ja ootan.
Lõpuks tuuled sosistavad mulle,
sa rüvetad armastust teisega.


Pisarad jooksevad mööda mu põski,
neist saamas on joad.
üks küsimus kripeldab hingel,
miks sa nii tegid?


Nüüd enam kannatada ei suuda,
Ja hüppan .
Nüüd igavesti olen kalju kivises embuses.
Sa tea jäin sul truuks surmani.
Aga sind se ei huvita .
Sul oli aint silmi teistejaoks.

Lõpp

Autori kommentaar »