Andruse unenägu

postitas: kellykv - 11.08.2010, 2010-08-11 19:24, loetud: 420x

Selle jutuga sain ma üle eestilisel vancuveri muinasjutu võistlusel 3.koha.

Andruse unenägu

Elas kord Andrus , kellele meeldis suusatada.Tema suur unistus oli saada väga heaks suusatajaks.Ta suusatas peaaegu iga päev.Suure treeningu ja pingutusega saigi ta oma esimesele suurvõistlusele.Tal läks seal väga hästi.
Peagi sai Andrusest hea sportlane ja teda tundis kogu Eesti rahvas.Aastad läksid ja ta sai palju medaleid. Nüüd teati teda juba kogu maailmas.
Varsti jõudis kätte aasta 2010 ning algasid taliolümpiamängud Kanadas Vancouveris. Ka Andrus läks sinna.Ta oli kuulnud ,et Kanada riigil on huvitav ajalugu ja indiaani rahvusest põliselanikud. Elu olümpiakülas läks oma tavalist rada. Varsti oligi käes viimane õhtu enne suurt võistlust. Andrus oli natuke närvis ja ei saanud kuidagi uinuda .Lõpuks jäi ta magama. Ta magas ja magas, kuni lõpuks silmad lahti tegi ja nägi, et on mingis suures telgis ja tema ümber on palju indiaanlasi. Nad tõid talle samasugused riided nagu neil endalgi seljas olid ja ta pani need selga. Nüüd viidi ta telgist välja ja talle anti vibu ja nooled. Indiaanlane, kelle peas oli vägev sulgedest peakate, näitas talle silmapiiril kõrguvat mändi kuhu Andrus noolega pihta pidi saama Tal oli kolm katset. Esimene lask läks mööda, teine ainult riivas puud. Kolmanda lasu ajal hingas ta sügavalt sisse ning sihtis. Tema suureks üllatuseks sai ta täpselt puule pihta. Indiaanlaste seast oli kuulda rahulolevat üminat. Seejärel viidi Andrus suure lõkke juurde . Trummid põrisesid ja kõik indiaanlased hakkasid tantsima. Koos nendega tantsis ka Andrus. Pärast tantsu kästi Andrusel istuda ja talle pandi pähe suur sulgetest ehe. Tema ümber oli tekkinud suur ring. Üks vana indiaanlane ütles Andrusele ,et ta on nüüd nende pealik. See oli muidugi üllatav. Andrus mõtles veidi ja siis tuli talle hea idee. Ta tõusis püsti ja ütles: “ Me teeme olümpiamängud. Suur pealik on rääkinud.“ Kõik olid nõus. Seejärel luges Andrus ette võistlusalad. Nendeks olid tomahoogi vise, võidujooks ja ratsavõistlused. Teiseks päevaks jäi uus ala olümpiamängudel: vibulaskesuusatamine. Võistlused hakkasidki peale. Indiaanlased olid kõik väga osavad ja võistlused olid tasavägised.
Õhtul istus Andrus telgis ja mõtles homse päeva peale : uus väljamõeldud spordiala tundus väga huvitav.Varsti vajusid ta silmad kinni ja ta jäi otsekohe magama. Uni oli pikk ja sügav. Korraga kuulis Andrus Mati Alaveeru häält: „ Tõuse üles, aeg on minema hakata!“ Andrus avas silmad ja nägi treenerit ja teisi suusatajaid oma voodi ees. Kõik vaatasid teda üllatunult ja Alaveer küsis: „ Miks sa oma näole hambapastaga triibud oled tõmmanud? `` Andrus tõusis , pesi oma näo puhtaks ja mõtles, et nii kummalist unenägu ei ole ta veel kunagi varem näinud.
Ja oligi käes otsustav olümpiastart. Andruse suusad lausa lendasid rajal ja tema kätes oli enneolematu jõud. Äkki nägi ta puude vahel hobuse seljas istuvat indiaanlast, kes tõstis käe tomahoogiga ja hüüdis talle : „ Võitlusse, Suur Pealik Väle Suusk! „

Märksõnad: Andrus