Minu teravad hambad - IX osa (6)

"Ärata ta üles." sõnas terav naise hääl
"Miks mina?" vastas mehisem toon.
"Sest sina oled mees!"
"Mis ajast see veel loeb?"
"Kas sa kardad või?"
"Ei..."
"Thaah! ikka pean mina kõik ära tegema!"
"Sina oled naine. Sul peaks lastega rohkem kogemusi olema."
Emerald tundis kuidas voodi üheküljepealt natuke vajus. Keegi istus voodiäärele. Järgmisel hetkel asetas see keegi oma käe hellalt tema laubale "Printsess, ärgake."
Emerald kortsutas kulmu ning tõusis istukile "Printsess?" samal hetkel tardus veri tema soontes. Tema kõrval istus too sama naine, keda nägi tol lahinguväljal ja tema ees seisis see sama ürgne vampiir metsikute kihvadega. Emeraldi ihukarvad tõusid püsti ning ta tõmbus neist eemale. Oma imestuseks tegid kaks vampiiri sama. Kas nad kardavad mind?
"Kes te olete?" küsis ta ettevaatlikult, nähes kõvasti vaeva, et varjata värinat oma hääles. Kaks vampiiri vahetasid omavahel ehmunud ja küsivaid pilke. Korraga löödi uks lahti. Tuppa astus poolloomaliku välimusega inimene. Tema mustad, pikkad ja takkus juuksed olid seotud taha üheks patsiks kinni. Kogu tema keha oli ebalomulikult lihaseline. Suu oli tal pool avali ning sealt langesid välja tema hambad nagu piraajal ning kaks suur kihva, mis üle tema alumiste hammaste ulatusid. Mehe nahk oli tume. Tema metsikutest silmadest vohas kulda. peenikesed mustad pupillid jätsid võika tunde.
"Isand. Ta ei mäleta meid." sõnasid kaks vampirii kooris.
"Ei saagi mäletada."
naine kergitas küsivalt kulme.
"Printsess lahkus tema kehast täna öösel." vastas mees oma väga madalal ja karedal häälel.
"Tule. Ma viin su tagasi." viipas ta Emeraldile käega
"Ma tahan teada, mis siin toimub."
"Iga asi omal ajal."
"Mul on õigus teada kui keegi teine veel minu keha kasutab."
võigas vampiir mühatas.
"See on sinu nõrkus, et sa enda kehas ei suuda püsida." naeris ta võidukalt.
"Tule nüüd. Nicholas ootab."
"Nicholas on ka sellesse segatud?" küsis tüdruk ärritunult
"Ei, me kaitseme teda. Sinu eest." üle tema näo levis lai muie.
Hirm haaras Emeraldi endasse. Ma olin teinud Nicholasele liiga. Mida ta küll mõelda võis. Kas tal oli samuti hirm? Miski ei jooksnud enam paika. Kõik oli nii ähmane kui veel olla võis. Ainuke, mida ta tol hetkel teadis oli see, et ta peab sellest kõigest rääkima Nicholasele.