Ma olen Kaitsja. (14)

Pisike lõbus poiss keksib mööda teed ja laulab lõbusat laulu. Järsku jääb põnn seisma ja pistab oma väikse pea kollasesse kotti. Varsti ilmub pisike pea kotist välja, nägu naerul. Lõbus poisike pistab pooliku küpsise suhu ja keksib mööda teed edasi. Lapsepõlv on lahe aeg.
Kahjuks ei hakka meie jutt nii õnnelikult. Meie jutt viib sügavasse metsasoppi, kus on maagilised olendid ja esemed, võlujõud ja ennenägematud asjad: Vampiiride losse, haldja linnu ja isegi trollide külasi! Meie jutt viib metsa kõige sügavamasse kohta ,kust toimub kauni verehaldjate kuninganna Yuke’shana ja trollide kuninga Drek’Ahan’i läbirääkimised.
’’Ei, mitte mingil juhul ’’ karjatab Yuke vihaselt ’’sa ei tohi rüüstada minu maad! Kus me elame siis?’’
’’Puu otsas on ju kaa ruumi!’’
’’Miks sa ise oma riigiga puu otsa ei koli?’’
’’Kuna me oleme suured ja teie väiksed.’’
’’See ei loe! Meid on rohkem kui teid. Ja pealegi Verehaldjad pole eriliselt lühemad kui trollid! 5cm ei loe!!’’
’’Aga meil on rohkem ruumi vaja!’’
’’Kui sa siit minema ei lähe saadan sulle valvurid kaela!’’ ähvardas Yuke.
’’Ja mis nad teha saavad? Kõditada varba alt?’’
Yuke hingeldab ja proovib rahustada ennast:’’Erinevalt trollitest, on meil võlujõud ja sa tead seda, niiet kas kaod mu maa pealt või saadan valvurid kallale.’’
’’Yuke, küll ma tulen tagasi, sa näed seda ja seekord ma ei anna alla, sa võitsid duelli aga sõda on minu võita!’’ hiiglaslik Drek põõras end ümber ja kõndis läände ,kus tema linn on.Haldjamaa värises nagu oleks maavärin olnud.
’’Valvurid! Hiilige Dreki kannul, et ta ikka meie maa pealt ära läheks, ja kui ei lähe tungige kallale! Minge nüüd!’’ Yuke istus oma troonile ja ohkas.
Terve haldjamaa kartis trolle, kuna trollid olid isegi vampiiritest suuremad ja tugevamad.Ja erinevalt vampiiritest olid trollid haldjate vaenlased.Haldjatel oli vähe vaenlasi, kuna haldjad on hästi abivalmid samas väga väikesed. Trollid ja haldjad on juba pikemat aega sõjajalal olnud.See tüli algas siis, kui trollidel polnud enam ruumi, kus elada ja nad tahtsid haldjamaale tulla.Haldjad olid selle vastu ja sellest hakkasgi tüli.
Tund aega pärast tüli-pisike väike haldjas jookseb Yuke juurde ja kummardab, tõuseb tagasi püsti, hingeldab ja siis hakkab nutma.
’’Rahu, rahu!’’ proovib Yuke rahustada väikest haldjat’’ Mis juhtus?Räägi mulle.’’
’’Trollid!’’ alustab pisike haldjas’’Trollid tulevad suurte sõjarelvadega!’’
’’Mida!?’’Yuke ei suuda kuuldud uskuda aga siiski’’ VALVURID KÄHKU RIIKI KAITSMA! TROLLID TULEVAD!Kortny kutsu maagid ja hunterid!’’ käsutas Yuke.Kortny on haldjamaa printsess ja kõige kaunim haldjas.
’’Kohe ema.’’ ütles Kortny nutuse häälega.
Ta jooksis paleesse.Sealt jooksis ta üheksandale korrusele. Seitsmendas toas vasakut kätt olid haldjamaa kõige võimsamad maagid ehk võlurid.
Kortny tegi ukse lahti ja karjus ’’Kähku välja trollid ründavad!!’’
’’Nii vara? Oraakel ennustas järgmine kuu.’’pomises Sylvana, maagide ülem.
’’Tulete või ei tule??’’ Kortny oli juba väga kärsitu.
’’Kindlalt tuleme!’’ ütles Sylvana enesekindlalt ’’Mine kutsu hunterid kaa! Kindlasti kutsu Kaitsja!!Ta on seda võitlust kaua oodanud ja ta on enam kui valmis.’’
Kortny jookseb mööda koridori edasi.Viimases toas harjutavad hunterid vibulaskmist ja kasivad oma loomi.
Ta teeb ukse lahti, tormab sisse ja ütleb ’’Trollid..’’
’’Lõpuks!!’’ karjatasin enne kui ta suutis lauset lõpetada.
Ma olen Kaitsja.Haldjariigi kõige vägevaim hunter ja maag. Mind kutsutakse alati, kui on asi kipub liiga vägivaltseks või kui haldjariiki ohustab häving.Olen seda võitlust kaua oodanud ja olen tugevam kui kunagi varem.Minu ümber on sinine udu ja ma olen teist värvi kui enamik haldjaid.

194 vägevat hunterit jooksid välja et valmistada end rünnakuks ette.Ma jäin sisse ettevalmistama..Tõusin oma troonilt ja läksin oma vibu võtma.
’’Kaitsja tee ometi kiiremini!’’ karjus Kortny läbi nutu.
’’Kortny ära satu paanikasse! Kui ma praegu võitlusesse astun siis ei jätku mul sõja lõpuni jõudu.Kortny sa peaksid kaa siia jääma.’’
’’Okei jään siia ainult siis kui sa pärast välja aitama minuga tuled!’’ tegi Kortny tingimusi.
’’Jahh tulen.’’ Pomisesin vaikselt.Vaatasin Kortny poole. Kortny vaatas aga aknast välja, pisar silmis.
’’Ära nuta, küll ta oskab enda eest seista.’’püütsin Kortnyt rahustada.
’’Ma tean aga ikkagi, äkki mingi suur troll astub peale.Ma nii kardan.’’ pomises Kortny läbi pisarate.
’’Olgu! Lähme.’’ ütlesin, kuna ei kannata Kortny pisaraid.
Pöördusin oma leopardi poole ja ütlesin''Har'koa, kas sa tuled?''
Har'koa urises, seejärel tõusis üles ja ringutas.Pöördusin Kortny poole ja noogutasin.Kõndisime kolmekesi koridori lõppu, kui järsku Kortny pomises vaikselt aga siiski kuuldavalt: ''Kaitsja ma kardan.''
''Ära karda. Ma kaitsen sind. Samuti kaitseb Har'koa.''
Kõndisime trepist alla esimese korruse peale.Läksime uksest välja ja pilt mida nägime oli hingemattev.Majad põlesid, laibad maas, kirjeltamatult kurb.Kortny hakkas lootusetult nutma.
''Kortny võta end kokku ja tule aitama.'' võtsin Kortnylt käevarrest kinni ja tirisin ta kaasa. Har'koa jooksis esimesele trollile kallale.Lasin nooli lähimate trollide suunas. Mind vallutas viha, mida ma ei suutnud talit'seda. Võtsin oma mõõgad ja söötsin vaenlaste poole. Ma olin nii vihane. Har'koa oli tubli sõjas. Sylvana kogus kõik maagid ritta ja nad tekitasid maagilise kaitsekilbi ümber riigi. Hunterid kasutasid oma parimaid nooli ja loomad olid eriti tublid. Trollid olid võtnud kaasa oma parimad katapuldid. Nad viskasid kive ja liiva meie poole. Trollid olid palju tugevamad kui haldjad.
''Kaitsja aita meid!!'' karjus Sylvana.
''Ma ei oska veel kaitsekilpi teha!''
''Aita oma võlunooltega!!''
Ma kogusin oma volujõud nooltese, silmad muutusid helesiniseks ja tõusin õhku. Ma kiirgasin sinist valgust mis pimestas trolle. Minust lendas välja tuhandeid nooli igas suunas.Kõigi pilgud pöördusid minule.
''Kaitsja...'' sosistas Kortny.
Keegi pole midagi sellist näinud.Trollid hakkasid kartma ja taganesid. Hakkasin aeglaselt maanduma tagasi maapinnale. Kukkusin maha. Kortny jooksis minu juurde ja tõstis mu pea ülesse.
''Kaitsja räägi midagi!'' sosistas ta tasakesi.
''Kas nad taganesid?'' küsisin hääletult.
''Ma pole midagi taolist näinud.'' pomises Yuke mulle otsa vaatates.
''Valvurid! Viige ta oma tuppa kähku!''

Trollide juures.
''Kuningas Drek! Miks me taganeme?'' küsis üks sõduritest.
''Ta on väljavalitu.Me ei sa temast iial jagu'' pomises Drek hämmeldunud.
''Mis mõttes *väljavalitu*?''
''Trollide Oraakel ütles, et haldjate seas on väljavalitu. Me ei sa sinna tagasi minna.!''

Sõjas suri 92 trolli ja 112 haldjat. Trollid ei julgend enam iial haldjate maale minna.
Aga mis sai pisikesest poisist? Tema jõudis õnnelikult koju ja ta ei tea sõjast mitte midagi.

Autori kommentaar »