Karoli krimka 12.osa NB! Tänane osa ei sobi alla 10-aastastele!!!! (6)

Kuidas läks Martinil?
Tema jooksis esimesele korrusele. Martin arvas, et Karol jookseb temaga kaasa ning jooksis ilma peatumata oma kapi juurde ja võttis järgmise tunni asjad. Järsku märkas ta, et Karolit polegi.
"Karol! Karoliina! Karoliina, kus sa OMETI oled!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!?????????????????"
Järsku tuli talle meelde, et Karol jooksis 2.-le korrusele. Nüüd tuli veel meelde, et WC-de poole.
Martin jättis kõik asjad sinnapaika ja jooksis 2.-le korrusele tüdrukute tualettruumide poole. Ta prõmmis ukse peale, kuna see oli lukus. Kui ta tugevasti jalaga uksele virutas, käis see hingedelt maha. Sees nägi ta Inger Õuna ja Karolit, kummalgi haamer käes. (Nad tegid haamrivõitlust, umbes samamoodi nagu mõõgavõitlust.)
Nüüd sai Martin kõigest aru. Ta jooksis nii kiiresti kui jalad võtsid õpetajate koridori, sealt edasi direktor hr.Einmanni ukse taha ning koputas ettevaatlikult.
"Sisse!" lausus direktor Einmann.
"Martin! Mida sina siin teed?"(Karol ja Martin oma detektiiviklubiga olid kuulsad üle terve kooli)
"Palun vabandust, direktor, aga teisel korrusel tütarlaste tualettruumis käib õudne haamrivõitlus!" lõõtsutas Martin.
"HAAMRIVÕITLUS??? Mida see veel tähendab? Kas ma pean su psühholoogi juurde viima?"
"Üldse mitte, härra direktor, ma räägin tõtt! Kui te kiiresti ei tule, siis Karoliina võib surma saada!"
"Ma lihtsalt ei usu seda, kuidas võib tänapäeva inimestel olla nii suur fantaasia!" porises direktor Einmann.
"No mine näita, kus see h a a m r i v õ i t l u s on!"
"See on see... Õpilaste sarimõrvar!!" värises Martin.
"Inger Õun??? Klõnks! Mis nüüd teha?" neelatas direktor.
"Ma kutsun kõik õpetajad ja abituriendid kohale!"teatas Martin ja oli kadunud enne, kui direktor jõudis sõnakestki öelda.
Martin hüüdis kõva häälega ruuporisse(see kõlas iga nelja korruse kolmest kõlarist rõvedalt kõvasti) :"Kõik õpetajad ja abituriendid, ka meessoost, palun koguneda teisele korrusele tütarlaste tualettruumi ukse taha, kohe, nii kiiresti kui võimalik!"
Kohe hakkaski õpetajate ja abiturientide salk tulema teisele korrusele. Kui kontrolliti, ei olnud kehalise kasvatuse õpetajaid õpetajate seas.
Lõpuks leiti nad kinniseotuna kehalise kasvatuse õpetajate kabinetist laua alt värisemast.
Laua peal oli kiri: "Lp. õpetajad! Kui te need õpetajad siin lahti teete, siis ähvardab kõiki teie kooli õpilasi surmaoht!!! I.Õ."
Sellest hoolimata vabastasid teised õpetajad kehalise kasvatuse õpetajad köitest.
Nüüd jooksid kõik, jalad-käed segamini, teisele korrusele tagasi.
Nad jõudsid näha, kuidas verine ja läbipekstud Karoliina andis Inger Õunale lõpuks hea tümaka ning sarimõrvar koos Karoliinaga maha langes.
Kõik ohkasid kergendatult, sest sarimõrvar Inger Õun ei saanud kedagi enam mõrvata ega vägistada.
Karol viidi selja-, käe ja jalaluumurru ning suure verekaotuse pärast haiglasse.
Martin, Maarika, Kaspar jm Karoli koolikaaslased, ema, isa, Mikk, Mait ja Katariina käisid Karolit iga päev nii, nagu vähegi said, haiglas vaatamas. Peaaegu iga päev nägi Karol kella 12.00-19.00 vahel alati oma parimaid sõpru, koolikaaslasi ja peret koos suure hulga puuviljade, pähklite ja rosinatega ning muude maiustustega ennast külastamas.
Nüüd oli... kolmas "Karoli&Martini detektiiviklubi" juhtum lahendatud...
...jätkub...

Autori kommentaar »