Hommikul ärkasin üles tugeva peavaluga. Eilne õhtu läks päris pikaks. Mehed jäid kõik ööseks. Nad pidid siin nädal aega puhkama, sest see on ilus maakoht. Isa muidugi utsitas neid takka, et nad jääks. Igatahes, räägin siis lähemalt, mis õhtul toimus.
Imestasin siis tükk aega selle üle, kuidas äsja käitunud olin, sest see oli äärmiselt imelik. Kuigi mul ongi vist mingi iseloomuviga, et ma panen ennast piinlikusse olukorda, öeldes välja, mida mõtlen.
Kui teised tulid tennist mängimast, pidi isa ära minema korraks, koos Kristjani, Steni ja Mattiasega. Neil oli töö juures hädaolukord. Isa jättis mind koos Silveri, Tomi ja Kaarliga üksinda ja käskis mul nende eest hästi hoolitseda. Selgus, et ema oli vahepeal jõudnud kodust ära minna, sõbranna juurde ja pidi tulema tagasi hilisõhtul. Isa, Kristjan, Sten ja Mattias pidid tagasi tulema hommikul.
Ma olin arvestanud, et olen isa juures paar päeva, aga selgus, et pean veetma seal nädala, et isale head meelt valmistada. Kui teised lahkusid läksime Silveri, Tomi ja Kaarliga jalutama. Isa ja ema maja kõrval oli üks mets, mis viis jõe äärde, ning seal oli mõnus ja vaikne olla.
„Kuidas siis Inglismaal elada oli?”küsis Kaarel, kui ...