Ema (1)
Kaks pisarat. Varsti lahutuvad needki. Kaks hinge,sarnased ja ajavad segi,aga samas nii erinevad,et nende süda ei löö sama rütmi. Kaks nõrka jalga. Kaks vesist silma. Kaks kurti kõrva. Aga vaid üks murdunud süda.
Kõlavad valjud nuuksed.
Mother,You were right,I'm not so strong to suffer that pain anymore
Noor,uljas,aga murdunud.
"Me vajame adrenaliini." meenus talle too päev,kui ta emale kihlusest oli teatanud.
Jah,ja ema leppis. Tal oli õigus,liiga kirglikult armastamine võis lõpuks tema vastu pöörata. Aga mis oleks õige olnud?
Mother,frogive me everything
Talle meenus see õnnehetk. "Jah." ärevus,aga samas teadmine,mida tema paariline o l e k s pidanud ütlema. "Vabandust,Suusi." vesiseks tõmbunud silmad. Märkamatult alla voolavad pisarad. Järsult soonis kaelakee tema kaela,nagu üritaks see teda kägistada.
Mommy, that's the last thing I want to say. You're the only person,who I could really love
Tal oli raske. Üks jalg üle ääre. Teine,aga nagu maa külge liimitud. Ta ei suutnud. Valu tema peas hakkas tuikama. Aga mitte tavaline bakter. Südamevalu,see kõige hullem viirus.
Kas ta tahtis surra?
Järsult vihises õhk läbi tema kõrvade. Hilja.
Mommy,I love you,and this is the last thing I'd say.
Järsku avas ta silmad.
See ei olnud võimalik. Pulmahommik. Uni? Aga mitte lihtsalt uni,vaid ka oluline vihje.
Ta tormas kööki. " Ema. Ma armastan sind."
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
lahe