Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Foorum

Koopakollide hobid ja seiklused  » Vaimsed traumad.

GoldenCream kirjutas , 05.08.2011 20:49 #2308787

Foorumi algaja
Postitusi: 72
Punkte: 522
Viimati: 05.11.2011 23:40
Kollikood: 481622
profiil | kolliurg
Siin oli teema füüsiliselt valusad hetked, nüüd siis vaimsetest traumadest ka teema.
Mul on väga jubedaid asju. Mis teil on? Mis on teie hingelised traumad?


Kautajavõista kasutaja. Omanik: DaFrozenKakuh


GoldenCream kirjutas , 05.08.2011 20:59 #2308798

Foorumi algaja
Postitusi: 72
Punkte: 522
Viimati: 05.11.2011 23:40
Kollikood: 481622
profiil | kolliurg
Mul siis sellised asjad: Vanemad jätsid mu imikuna maha mõlemad! Ja fb-s oli pilt mu õest koos mu emaga niiet ma hakkasin nutma. Ema pole pool elu ühendust võtnud. Isa käib vahest külas ja üritab mu andestust osta. Annab raha. Lasteaia aeg ja koolis algklassid olid jubedad. Lasteaias mind lükati pikali ja peksti jalgadega ja kasvatajad ütlesid et miks sa läksid siis nende juurde. Kasvatajad ei uskunud kunagi mind... Hiljem kirjutan veel ma usun.


Kautajavõista kasutaja. Omanik: DaFrozenKakuh


Micah kirjutas , 05.08.2011 21:06 #2308807

Foorumi algaja
Postitusi: 443
Punkte: 525
Viimati: 12.09.2013 19:13
Kollikood: 479013
profiil | kolliurg
sa elad siis kasupere juures või sugulaste?
jubedad vanemad : (

Roth kirjutas , 05.08.2011 21:39 #2308858

Foorumi arhitekt ja tegelik välguBoss
Postitusi: 17144
Punkte: 162520
Viimati: 24.12.2020 20:00
Kollikood: 358597
profiil | kolliurg
Terve põhikooli aeg on üks vaimne trauma olnud. Ma tegelen aktiivselt seal juhtunud halbade asjade unustamisega, aga nende tekitajatele ma ei andesta...
Ei ole just väga naljakas mõelda, et kui mul oleks üle visanud sest näägutamisest, siis oleks ma ilmunud sinna klassiruumi, vanaisa väike vintpüss hõlma all ja kuulid taskus...

Anyway, ma õnneks kasvatasin oma raudrüüd, mitte depressiooni, ma olen enam-vähem terve nahaga sealt välja saanud, enam ma nendega ei kohtu.

muutis : Roth - 05.08.2011 21:40


Hommikul umbes 5:45 paiku paarutas üks hirmsa häälega taburet Jaansoni rajal. Tegi üsna mitu tiiru. Viimaks välja läksin, et uurida, kes see tola on ei tulnud enam uuele tiirule kahjuks.


GoldenCream kirjutas , 05.08.2011 21:50 #2308876

Foorumi algaja
Postitusi: 72
Punkte: 522
Viimati: 05.11.2011 23:40
Kollikood: 481622
profiil | kolliurg
eelmistele: elan kasuperes
tegelt kogu klass meil "haavatud" kõigil pm üks kasuvanem või vanemad ei hooli vms ja 2 koos minuga kellel pole pärisvanemaid kumbagi. 1 inimesel ainult sjuke "häppy perekond"


Kautajavõista kasutaja. Omanik: DaFrozenKakuh


-kiisuke kirjutas , 05.08.2011 22:16 #2308932

Foorumi legendaarne valitseja
Postitusi: 2553
Punkte: 81231
Viimati: 22.12.2020 21:45
Kollikood: 372504
profiil | kolliurg
Ikka surmad. Lemmikloomad on väga head sõbrad olnud, aga kunagi nad ikka lahkuvad. : (


never lose hope ^^.


t2pilinesuss kirjutas , 05.08.2011 22:22 #2308943

Foorumi legendaarne valitseja
Postitusi: 2802
Punkte: 14694
Viimati: 22.12.2020 10:51
Kollikood: 383217
profiil | kolliurg
Oehh...
Kõige valusamad, on need... kui mind noritakse, lükatakse.
Isegi olen mõelnud püssiga kooli minna O.Ö Aga ma ei tee seda, ma olen deprekas. Aga ma saan üle, süütuid tapma ei lähe... ei lähe... Ma lähen parem õue pildistama ;D


“I'm more than just a piece in their Games.”


gladioolus kirjutas , 06.08.2011 14:44 #2309579

Foorumi salajane nõid
Postitusi: 641
Punkte: 39077
Viimati: 06.08.2019 22:37
Kollikood: 63116
profiil | kolliurg
et kõik tehtud pildid hiljem ära sodida?..xD


Everyone has their own angel.


Retard kirjutas , 02.10.2011 10:48 #2371080

Foorumi leegivaldaja
Postitusi: 1388
Punkte: 53788
Viimati: 24.12.2020 23:10
Kollikood: 292955
profiil | kolliurg
Neid on palju. Surmad jne, kuid kõige valusam... On pettuda inimeses, kelles sa poleks kunagi osanud pettuda. ;s


.


Jodie kirjutas , 02.10.2011 15:34 #2371257

Foorumi leegivaldaja
Postitusi: 1362
Punkte: 529
Viimati: 12.03.2013 21:47
Kollikood: 483486
profiil | kolliurg
Kustutatud

muutis : Jodie - 02.10.2011 15:52


I ♥ you more than words can say.


eFlorentino kirjutas , 02.10.2011 16:22 #2371282

Foorumi tulevane rubiini saladus
Postitusi: 1940
Punkte: 201
Viimati: 04.01.2020 01:05
Kollikood: 106072
profiil | kolliurg
well. mul ka väiksena oli nii, et noriti jne. nüüdseks enam mitte, aga viimased kogemused on kuuendast klassist (nüüd käin üheksandas). ja kõige hiljutisem oli vanavanaema surm, eile käisin matustel.

muutis : eFlorentino - 02.10.2011 16:23


mererannatuul.blogspot.com


KarmTibi kirjutas , 09.10.2011 21:27 #2376484

Foorumi tulevane rubiini saladus
Postitusi: 1834
Punkte: 43493
Viimati: 18.07.2018 12:25
Kollikood: 256044
profiil | kolliurg
Minu suurim vaimne trauma oli sel hetkel, kui ma mõistsin, kuidas asjad maailmas tegelikult käivad. Lapsi vormitakse samasugusteks näotuteks kujudeks juba väiksest peale, kes teeks tööd ja tarbiks, kõik on ainult ärile ja majandusele üles ehitatud.
Maailm, k*rat, ei ole ilus koht ja igal vähegi mõtleval inimesel tuleb ükskord see ''trauma'' üle elada.


Rääkige minuga ples ._.


2002karmen kirjutas , 09.10.2011 21:55 #2376521

Foorumi salajane nõid
Postitusi: 896
Punkte: 4168
Viimati: 29.11.2013 23:42
Kollikood: 472389
profiil | kolliurg
Mul on väga palju traumasi.Üks on saladus isaga,Siis veel mu vennal on mingi haigus et ei käi ja ei äägi kuigi on 4 jne.Ja siis koolis muudkui kiusatakse.Esimeses klassis ma vahetundide ajal istusin kuskilpimedas ja nutsin.Kõik olid mu vaenlased.Neid traumasi on mul nii palju et kohe ei saagi üles loetleda


Kui sa oled harry potteri fänn,siis vaata mu avatari ja copy see omale kuskile.


Fantacy kirjutas , 27.10.2011 16:12 #2389830

Foorumi iidne sepistaja ja jumal
Postitusi: 2494
Punkte: 32694
Viimati: 26.08.2015 20:12
Kollikood: 354444
profiil | kolliurg
Siis kui sõbra merisiga ära suri. Jah, ärge naerge, et kui ta on sõbra oma, siis sa ju ei pea kurvastama. Aga ta oli nii armas ja vahva ja kui ma peale merisea surma sõbra juures käisin, oli väga imelik et seda puuri seal enam polnud.
Mul endal pole lemmikloomi ära surnud, sest esimese lemmiklooma sain alles 8-aastaselt ja nüüd saan 12, kass on 3 aastane ning seni kuni keegi talle halba ei tee (näiteks ajab autoga alla, peksab või mis iganes) siis ei pea ma ka kurvastama.
Ma arvan, et kõige suurem trauma oleks vanavanaema ja venna surm. Vanavanaema on lihtsalt nii hea, õpetab kui vaja, muretseb minu pärast ja üldse hoolib täiega. Vend on mulle lihtsat väga kalliks saanud, väiksena juba oli tal minu elus väga suur tähtsus. Ning kuna ta reisib nüüd suhteliselt palju, siis ei tea kunagi..
Aga mina lihtsalt ütlen: pole mõtet ette mõelda, ela oma elu ja ole õnnelik, vahel lihtsalt võta ette õhtud, kus nuta see kõik endast välja ja ole järgmisel päeval jälle õnnelik.


It doesn't matter how it looks like, what matters is what's it made of. Especially when we are talking about ice cream.


kiisukas77 kirjutas , 28.10.2011 22:16 #2391577

Foorumi leegivaldaja
Postitusi: 1264
Punkte: 51332
Viimati: 26.12.2020 16:17
Kollikood: 88331
profiil | kolliurg
Vanad klassikaaslased olid kõik üks paras trauma...siiamaani tuleb näokrimpsutamise refleks, kui nende tardide peale mõtlen. Teine, selline kestev trauma on see, mis maailmas toimub ja kuidas inimesed ei oska üksteise suhtes normaalselt käituda või enam üldse inimlikud olla.


If there's a war, I'll see you in Canada.


CMVpiku kirjutas , 30.10.2011 01:29 #2392934

Foorumi pühalik kaitsja ja oravate kuningas
Postitusi: 5140
Punkte: 1991
Viimati: 22.12.2020 15:53
Kollikood: 284911
profiil | kolliurg
kõik on üks suur depressioon..


If you love two people at the same time, choose the second one. Because if you really loved the first one, you wouldn't have fallen for the second. 'J. Depp


SaintMadeleine kirjutas , 13.11.2011 07:52 #2403293

Foorumi leegivaldaja
Postitusi: 1495
Punkte: 7219
Viimati: 22.12.2020 17:50
Kollikood: 144973
profiil | kolliurg
Terve põhikooli aeg on üks vaimne trauma olnud. Ma tegelen aktiivselt seal juhtunud halbade asjade unustamisega, aga nende tekitajatele ma ei andesta...

Roth : 05.08.2011 21:39

Täpselt sama siin, olin maakoolis, kus õpetaja sõna pidi tingimata uskuma ja kuulama, mitu korda mõnitas 8ks õpetajatest minu välimuse 8le. Muidugi.... lapsed olid hullemad.

Ma pean mainima, et kõige rohkem traumat on tekitanud mulle mu ema... k8ll on ta mulle sisendanud idee, et teiste arvamus on tähtis ja ainuõige... Õudne asi mida lapsele k8lge kinnistada. Samas, kui vanemate lahutus oli karjus mulle mitu korda, et kui ma ta sõna ei kuula siis lähen lastekottu (st kui olen isa poolt).

muutis : SaintMadeleine - 16.11.2011 13:13

doigas8 kirjutas , 13.11.2011 10:03 #2403324

Foorumi leegivaldaja
Postitusi: 1260
Punkte: 1805
Viimati: 19.01.2015 19:34
Kollikood: 369290
profiil | kolliurg
Mu klassi poisid on üks suur trauma. Absaluutselt igap igal pool. Ja koolis käimine tekitab trauma poiste pärast ja muidugi surmad.


Arvad , et olen ülbe? Tore, omasuguseid ei sallitagi :))


StereoBrynett kirjutas , 13.11.2011 11:01 #2403372

Foorumi arhitekt ja tegelik välguBoss
Postitusi: 10296
Punkte: 24742
Viimati: 03.10.2020 18:35
Kollikood: 231809
profiil | kolliurg
Kogu see koolielu ongi üks suur trauma. Algklassis mul olid probleemid klassikaaslastega. Peksti, noriti jms. 5ndas klassis ma käisin ainult sügisel ja talvel, aga kevadel ma enam kooli ei suutnud minna. Jätsin klassi pooleli. Sel hetkel ema tegeles sellega, et mind teisse kooli sisse saada ja saingi. Lootsin, et see kõik muutub. Aga jäin klassi kordama, sest ma ise tahtsin. Uues koolis laabus alguses kõik suhteliselt hästi. Tekkisid sõbrad jne. Aga nüüd on jälle kõik endine. Ma ei saa klassikaaslastega läbi. Me ei suhtle.
Ja viimased umbes... poolteist - 2 kuud tagasi, hakkasid mu paralleelikad mind kiusama. Kannatasin nii kaua, kui suutsin, aga lõpuks lihtsalt murdusin. Olen 3 korda koolist poole pealt ära jooksnud (just nende 6 poisi pärast ja nad käituvad nii ainult meie grupitundides ehk eestikeele/kirjanduse tundides ja venes). Sellest sai ka teada klassijuhataja, kes saatis 2 poissi sotsiaalpedagoogi juurde avaldust anda ja mina pidin kooli koolipsühholoogi juures käima mõned korrad. Psühholoog aitas mind nii palju kui oskas, aga ta arvas, et ma võiksin ka psühiaatri juurde minna. Ja käisingi. Eelmine nädal. Rääkisime lihtsalt minu probleemidest ja muudest erinevates asjadest. Ei, ma ei ole hull, et ma sinna läksin. Lihtsalt ma pean oma muredest lahti saama, ma pean oma klassikaaslastega paremad suhted looma.


Only dead fish go with the flow ©


Neko-chan kirjutas , 13.11.2011 16:20 #2403753

Foorumi iidne sepistaja ja jumal
Postitusi: 2162
Punkte: 869
Viimati: 09.03.2013 18:31
Kollikood: 248515
profiil | kolliurg
Minu jaoks on ka koolielu olnud kõige suurem vaimne trauma.Algklassides ma ei suhelnud mitte kellegiga, ja mind narriti paksuks ja ma kartsin kõike. Ja ma olin siis väga õrna hingega ja see tegi mulle kohutavalt haiget, aga inimesed ei suuda seda mõista...
Enda klassiga saan ma praegu väga hästi läbi, aga kunagi seitsmendas vist muutusid paralleelklassi tüdrukud ülbeteks tibideks ja nemad on mulle väga palju öelnud,kuna ma olen väga vaikne.
Ja selle sama klassi poiss üritas mind eelmine aasta põlema panna aga kedagi isegi ei huvitanud see. Nad on mind veel jalaga löönud, mõnitanud jne.
Ja kuigi ma ei hooli enam sellest mida nad ütlevad hoian ma siiski kehalise tundidest eemale,et ma ei peaks nendega kohtuma.(meil on kehaline nendega koos).
6 ja pool kuud veel,ning siis ma pääsen siit koolist.

tibi20 kirjutas , 18.12.2011 19:55 #2429122

Foorumi leegivaldaja
Postitusi: 1332
Punkte: 32346
Viimati: 22.12.2020 09:52
Kollikood: 410530
profiil | kolliurg
Surm .. See lõigas mu pooleks , tõega . ( Eelmine kuu ) ma ple ikka üle saanud .
Proovin vaadata päikese poole , ja vaatangi , kuid ainult teistega koos olles .

zorroke kirjutas , 06.02.2012 20:17 #2464421

Foorumi premeeritud hõbesilm
Postitusi: 6925
Punkte: 1441
Viimati: 22.10.2018 11:42
Kollikood: 362264
profiil | kolliurg
Kooliga on mul kõik õnneks korras..
Surmas, surmad. Elu üks osa. Käisin suvel oma esimestel matustel. Nõbu. 23-aastane. Autoõnnetus. Sõitis Tallinna. Minu sünnipäevalt tuli.
Matused olid kõige õudsamad. Ma nutsin endal silmad peast. Võib võtta sõna otseses mõttes..
Sõbrad teevad ka vahel haiget, aga nüüd on kõik korras.. ;)


.


NoMorePanties- kirjutas , 06.02.2012 20:47 #2464451

Foorumi tulevane rubiini saladus
Postitusi: 1641
Punkte: 65477
Viimati: 25.10.2020 21:47
Kollikood: 455884
profiil | kolliurg
Koolis suht okei kõik, minust räägitakse ainult minu selja taga, aga kui ma teada saan, siis löön näod sisse.
Muidu kõige suuremad traumad olid, kui mu vanaisa ja vanaema surid. Kirjeldamatu lihtsalt..
Ning ka mu 2 merisea surm, tihti nutan taga neid, olid lihtsalt nii kallid, noorim kõigest 4 kuune ..


Suitsetamine tapab. Ja kui sa tapetud oled, siis sa oled kaotanud väga olulise osa oma elust. / Endine DaFrozenGreen :)


2002karmen kirjutas , 21.03.2012 22:23 #2492505

Foorumi salajane nõid
Postitusi: 896
Punkte: 4168
Viimati: 29.11.2013 23:42
Kollikood: 472389
profiil | kolliurg
Kogu see koolielu ongi üks suur trauma. Algklassis mul olid probleemid klassikaaslastega. Peksti, noriti jms. 5ndas klassis ma käisin ainult sügisel ja talvel, aga kevadel ma enam kooli ei suutnud minna. Jätsin klassi pooleli. Sel hetkel ema tegeles sellega, et mind teisse kooli sisse saada ja saingi. Lootsin, et see kõik muutub. Aga jäin klassi kordama, sest ma ise tahtsin. Uues koolis laabus alguses kõik suhteliselt hästi. Tekkisid sõbrad jne. Aga nüüd on jälle kõik endine. Ma ei saa klassikaaslastega läbi. Me ei suhtle.
Ja viimased umbes... poolteist - 2 kuud tagasi, hakkasid mu paralleelikad mind kiusama. Kannatasin nii kaua, kui suutsin, aga lõpuks lihtsalt murdusin. Olen 3 korda koolist poole pealt ära jooksnud (just nende 6 poisi pärast ja nad käituvad nii ainult meie grupitundides ehk eestikeele/kirjanduse tundides ja venes). Sellest sai ka teada klassijuhataja, kes saatis 2 poissi sotsiaalpedagoogi juurde avaldust anda ja mina pidin kooli koolipsühholoogi juures käima mõned korrad. Psühholoog aitas mind nii palju kui oskas, aga ta arvas, et ma võiksin ka psühiaatri juurde minna. Ja käisingi. Eelmine nädal. Rääkisime lihtsalt minu probleemidest ja muudest erinevates asjadest. Ei, ma ei ole hull, et ma sinna läksin. Lihtsalt ma pean oma muredest lahti saama, ma pean oma klassikaaslastega paremad suhted looma.

StereoBrynett : 13.11.2011 11:01


Kes ütles et sa hull oled?Näiteks mina olen ka ma ei tea isegi kui palju kordi psühholoogi juures käinud.ja ma ei ole hull.


Kui sa oled harry potteri fänn,siis vaata mu avatari ja copy see omale kuskile.


brokenhead kirjutas , 21.03.2012 22:32 #2492512

Foorumi arhitekt ja tegelik välguBoss
Postitusi: 9599
Punkte: 1350
Viimati: 08.07.2020 09:55
Kollikood: 331936
profiil | kolliurg
Psühhiaater on eriarst, kes tegeleb inimeste vaimse tervise probleemidega.

Neid ikka jätkub, kes arvavad, et psühholoogi juures käiv inimene hull on.

On isegi sportlasi, ja mitte väga vähe, kes lihtsalt mängukindluse taastamiseks psühholoogide juures käivad. Vastavate psühholoogide juures muidugi.

muutis : brokenhead - 21.03.2012 22:33


tiktok: freekartul


  
Foorumis saavad osaleda ainult registreerunud kasutajad. Logi sisse või registreeru