LIINUKE14,
kahju ,, aga ma ei saandud mitteku midagi aru
Viimane kirje foorumis
19 480
Suvaline päevik
[font=Comic Sans MS][i]Eelmises osas :
Ma avasin silmad, sest keegi istus minu kõrvale...
***
Minu kõrvale istus MU EMA! Küsisin kohe ,,Kust sa teadsid, et ma siin olen?" ,,Vaata Lisette, ma tulin sulle teatama,et me peame minema New Yorki, ja jääma sinna mõneks kuuks või isegi aastateks." ütles ema mulle, sellise häälega, nagu tal oleks jumala pohh mida ma teen
Läksime koos koju, teel ei öelnud ma midagi.
Jõudsime koju ,,Millal me sinna minema peame?" ,,Nii ruttu kui võimalik" vastas ema, nüüd juba nutusel häälel. ,,Miks me sinna minema peame?" küsisin, pooleldi nuttes, pisarad jooksid iseenesest minust välja. ,,Me saime suure päranduse, mäletad su isa töötas seal. Ta küll suri juba 6a. tagasi ära, aga nüüd saime alles päranduse kätte." Jooksin trepist üles oma tuppa,
istusin oma voodile ja võtsin läpaka lahti. Olin unustanud läpaka laadimast võtta ja nii ma teda suurest vihast tirisin, nii ,et laadimis otsad läksid katki. Õnneks oli aku täis. Panin msn'i pealkirjaks New Yorki elama. Logisin kohe ka välja. Ma ei tahtnud kellegiga rääkida, panin muusika mängima, vaikselt. Viskasin läpaka maha, sai mõned ...